Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38
2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida
b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad.
Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. JOONIS 8.8.4. Seinte suurpaneele: a- kolmekihiline välisseinapaneel (1- raudbetoon, 2- soojaisolatsioon, 3- fassaadi faktuurkiht), b- mullbetoonist karkasshoone paneel, c- vaheseina paneel. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. JOONIS 8.8.5. Raudbetoontalade ristlõikeid: a- ristkülikuline,
Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse
Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken - Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks
Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse raudbetoonist ühekihilised. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoon-paneelidest. 130 Joonis 9.8.4. Seinte suurpaneele: a – kolmekihiline välisseina paneel: 1 – raudbetoon, 2 – soojaisolatsioon, 3 – fassaadi faktuurkiht, b – mullbetoonist karkasshoone paneel, c – vaheseinapaneel. Talad. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Vaata allolevat joonist. Joonis 9.8.5. Raudbetoon-talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131 c ja d – T-kujulised, e – riivtala, f – topelt T-kujuline.
annaabi.ee 
