Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed
lüüriline, enamasti kantsoonvormiline üles ehitatud kahe armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA Kahekõneline Hommikulaul luuletus rüütli ja öiselt romantiliselt karjusneiu kohtumiselt kohtumisest lahkudes ROMANSS SERENA Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades
tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga. Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule). Ta pidi alati
*12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal Bard rndlaulik Inglismaal onglr rndlaulik Prantsusmaal Skald rndlaulik Skandinaavias PILLID KESKAJAL *orel(al 9.-10.saj) *positiivid-viknemad teisaldatavad pillid
kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; ALBA (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; SEREENA (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; PASTORELL (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; ROMANSS (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; BALLAAD (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga.
puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11.Selgita, millest on juttu erinevates rüütliromaanides.
Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest,
armastusteemaline
Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu
alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes
tentsoon- dialog-luuletus --/vaidluslaul
ballaad * 8 v str oktaavist
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
annaabi.ee 
