kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elutsevad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: "Kandke surnud välja!" Öösiti laaditi vankrid laipu täis ja viidi matmiseks ära. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatanud. Tagajärjed Must surm laastas suuri piirkondi: majad jäid tühjaks, külad ja linnad jäeti maha, täielikult surid mõnd konkreetset ametit pidavad inimesed või siis mõne piirkonna kõik inimesed
· Äratada ja hoida huvi · Tekitada ostusoov · Motiveerida tegevust Reklaami areng · Algas kui hakati vahetama kaupu · Mida pikem maa ostja ja müüja vahel, seda suurem vajadus reklaamile · Areng toimunud lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ja tehnoloogia arenguga · Algselt suuline · Vana-Kreekas ja V-Roomas spetsiaalsed ametid: ,,karjujad'' ja ,,hüüdjad'' Reclamare karjuma, hüüdma Reklaami eripära · Sõnumi edastamise kulud maksab tellija · Sõnumi vastuvõtjaga ei kontakteeruta vahetult · Sõnum on mõeldud sihtturu informeerimiseks ja mõjutamiseks · Sõnum sisaldab teavet firma ja selle toote kohta Reklaam erineb avaliku arvamuse kujundamisest tasulise ja isiklikust müügis ebaisiklikkuse poolest 3 osapoolt: reklaamija, kes pakub oma tooteid
avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil. Aga räägime natuke reklaami ajaloost. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Roomas olid eri ametiisikud - karjujad ja üleskiitjad - kes teadustasid kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. 12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trukikunsti areng. 1593. a ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht. 19. sajandil kaasnes tööstuse kiire arenemisega reklaami enneolematu levik. 1842. aastast peale on Pariisis püstitatud kuulutustulpi. 1846
I – interest D – desire A – action Võita tarbija tähelepanu Äratada ja hoida huvi Tekitada ostusoov Motiveerida tegevust Reklaami areng Algas kui hakati vahetama kaupu Mida pikem maa ostja ja müüja vahel, seda suurem vajadus reklaamile Areng toimunud lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ja tehnoloogia arenguga Algselt suuline Vana-Kreekas ja V-Roomas spetsiaalsed ametid: ,,karjujad’’ ja ,,hüüdjad’’ Reclamare – karjuma, hüüdma Reklaami eripära Sõnumi edastamise kulud maksab tellija Sõnumi vastuvõtjaga ei kontakteeruta vahetult Sõnum on mõeldud sihtturu informeerimiseks ja mõjutamiseks Sõnum sisaldab teavet firma ja selle toote kohta Reklaam erineb avaliku arvamuse kujundamisest tasulise ja isiklikust müügis ebaisiklikkuse poolest 3 osapoolt: reklaamija, kes pakub oma tooteid
Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti
Sots looderdamise efekt väljendub..., aga mitte,,, ülesannete puhul - ei ole c- raskete, igavate. Sotsiaalne looderdamine (social loafing) Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega. Grupis karjujad panustasid vähem. Vastutuse hajumine (diffusion of responcibility) grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressioon. On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus kehvem. Jackson ja Williams (1985) palusid katseisikutel paaris lahendada keeruline ülesanne. Ühele katsegrupile
Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid pakutavatele toodetele tähelepanu hüüete ja lauludega. Assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased süütasid välissadamatesse saabudes tuled kohaliku klientuuri kohalemeelitamiseks, Kreekas ja roomas aga olid eri ametiisikud- karjujad ja üleskiitjad, kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab tõlkes avalikult kuulutama, hüüdma. 12.sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15. sajandil hakkasid levima mitmesuguseid ameteid sümboliseerivad embleemid. 1593. a. ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht, millel oli
Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tema tarbijate vahel, seda enam vajati reklaami. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased jõudsid oma laevadega välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid. Kreekas ja Roomas olid eri ametiisikud-karjujad ja üleskiitjad-kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma, vastu hüüdma. 12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15. saj. hakkasid levima mitmesuguseid ameteid sümboliseerivad embleemid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trükikunsti areng. 1593. a
Sotsiaalne looderdamine (social loafing) Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. Ringelmanni efekt mida rohkem liikmeid grupis, seda väiksem on individuaalne pingutus. Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega. Grupis karjujad panustasid vähem. Vastutuse hajumine (diffusion of responcibility) Grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressiivsus. On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus kehvem. Jackson ja Williams (1985) palusid katseisikutel paaris lahendada keerulist ülesannet. Ühele katsegrupile öeldi, et nende tulemust hinnatakse individuaalselt,
annaabi.ee 
