Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada. Õhtul, päikeseloojangul, laulis ta poisile laulu. Milles lubas, et varavalges ootab teda üllatus. Kui poiss enne päikesetõusu ärkas nind teele asus, ei suutnud ta oma silme uskuda kest karjateed lebas lõokesemuna. Ta korjas selle üles ja pistis põue sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning tänu heale hoolitsusele kasvas kassist lambatall. Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda ning kes üksikutel kurbadel hetkedel lepitust ja tuge pakkus. 6 KOKKUVÕTE Selline oli siis kuulsa rahvuseepose ,,Kalevipoeg" ühe valitud loo tutvustus ning proosavormis ümberjutustus.
Kivide fuktsiooni kohta ei ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks ROOMA RAUAEG Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg. Rooma kultuurimõjud ka Eesti alal tugevad, kuid esemeid vähe. Asustuse levik ühtlustub, kasutusele võetakse ka raskemaid savikaid muldasid Laialdaselt võeti kasutusele rauast igapäevased tööriistad: kirved, sirbid ja vikatid Tekib uus maakasutussüsteem, kus olid karjateed Esimesed põlispõllud, mida väetati sõnnikuga. Tekivad külasarase alged: karjamaad ühised, põllud igal talul eraldi Külade teke (otsustades asulakohta kultuurkihi järgi) Samal ajal ka ilmselt ühismaakasutuse ja külasarase teke. Tõenäoliselt kasutati kaheväljasüsteemi: põld-kesa Hakati rajama linnused, mis olid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni MUINASAEG Neemiklinnused (Lõhavere linnamägi)
Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel
Teede ehitamine oli tähtsal kohal ja nende ehitamiseks koolitati 2 saj isegi nn teedeinsenere. Rooma teid liigitati kuuluvuse järgi alljärgnevalt: riigiteed (avalikud sõjateed ja provintsidesse viivad teed ja kohalikud ühendusteed) ja erateed (külateed ja servituudteed). Nimetuse järgi: riikliku tähtsusega, maakonnateed, kõrvalteed, vähetähtsad teed. Otstarbe järgi: peateed, provintsi sõjateed, tavalised maanteed, sillutatud sõjateed, reisiteed, jalgrajad, kanderajad, karjateed, põllupeenra rajad, loomarajad. Rooma teid ehitati ikka kahe punkti ühendamiseks ja lühemat ja kiiremat teed pidi, sellest ka eesmärgid minna läbi kas või kaljude ja teed pidid olema kasutatavad igal ajal. Jõgede ületamiseks kerkisid võlvsillad. Nõrkadele pinnastele kerkisid mulded ja viaduktid. Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale
valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenival kinnisasja kõige vähem koormab. Levinumad servitiuudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja. karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on
annaabi.ee 
