Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud
4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad. Selles biotoobis eristatakse randmaltsa ja liiv-merisinepi kooslusi. Karjatatavatele rannaniitudele iseloomulikuks liigiks on kõre e. juttselg-kärnkonn, kes veel paarkümmend aastat tagasi oli laialt levinud Lääne-Eesti rannikualadel. Seoses rannaniitude karjatamise lõppemisega kulustumise ja võsastumisega on see liik aga praktiliselt kadunud ning on säilinud kõigest üksikud hääbuvad asurkonnad. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks võib pidada kõrele kudemiseks sobivate madalate kiirelt soojenevate lompide kadumist ranna- aladelt
Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita
väike, loomad on söönud heina väga valikuliselt või kasvab karjamaal hulgaliselt vähesöödavaid taimi. Sel viisil vähendatakse söömata jäänud taimede konkurentsieelist ning karjamaa püsib loomadele sobivama liigilise koosseisuga. Kui ala on karjatamise järel põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes kooslustes karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta ja niit ei tohi olla ühine karjamaa kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004) 12 Kokkuvõte Esimesed kariloomad olid veis, siga, kits ja lammas
paranenud ( eiriti Aasias ), kuid mitte kõikjal. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida- Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Indias ja Hiinas. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Maailma kaubandussüsteem on arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud arengumaades (sageli oma endistes kolooniates) sellise toidutootmise, mis on suunatud pigem eksportturgudele (rikaste riikide vajaduste rahuldamiseks) kui kohaliku elanikkonna toitmisele
viisil. Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel kooslustel lubatud intensiivne põllumajandus, kehtivad nende hooldamisel võrreldes kultuurniitude hooldamisega teatud piirangud: niitmist on lubatud alustada hiljem kui kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Pärandkoosluste hooldatavast pindalast enamuse ehk 72% hooldavad füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud ja aktsiaseltsid, eraisikud hooldavad 22% ja
annaabi.ee 
