Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid. Ka Prillupit häiris Marit tavapäratus, tema trots, nn sõnakuulmatus. Nii leidis mees, et isegi puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa. Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem
tagades sellega FIE tegevuses osalevale abikaasale sotsiaalkindlustuskaitse (riikliku ravi- ja pensionikindlustuse) (FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine). Abikaasana käsitlemise aluseks on registreeritud kehtiv abielu. Olulisust ei oma see, milliseid ülesandeid abikaasa täidab. Võimalik on täita nii neid ülesandeid, mis on otseselt vajalikud ettevõtlustulu teenimiseks (nt karjalaudas loomade talitamine), kui ka neid ülesandeid, mis on abistava iseloomuga (nt FIE raamatupidamise korraldamine). Abikaasa registreerimise õigus laieneb kõikidele FIEdele, olenemata nende tegevusvaldkonnast (va notar, kohtutäitur, vandetõlk) (FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine). FIE abikaasa registreerimine kindlustatud staatuse saamiseks on FIE õigus, mitte kohustus
Üldjuhul on sõna ema oma esmases tähenduses, kuid liitsõnadega lisandub ka loomatähendus (emasloom, ematedred). Huvitav leid oli liitsõnapaar emade- ja lastekaitse. 1950. aastad erinevad kõikidest teistest kümnenditest, sest kannavad oma ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust. Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid suveperioodil muretult põldudel ja karjalaudas töötada. Seda käändevormi esines 3 korral. Mitmuse omastava käändevormi kasutati 4 korral. Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid,
Surmapõhjus: loomulik surm 4.61. Kaarel Verev Sünnikoht: Harala Amet: kaevaja 23 Lugu: Kaarel töötas oma labidaga soomullas, kuni tuli noorim Lemvalts ja käskis tal sealt kaduda. Kaarel viis talle hea nalja eest pool liitrit viina ja jättis mälestuseks oma rootsi terasest labida. Samal talvel ta suri. Surmapõhjus: loomulik surm 4.62. Vilhelmine Kink Sünnikoht: Harala Eluiga: 19221960 e. 38 aastat Amet: töötas karjalaudas Olemus: üksik, kellel polnud ka kellelegi oma muresid kurta; töönarkomaan; Lugu: Noorus möödus karjalaudas rügades ning seetõttu kadus ka eluisu, tuues kaasa meelekurbusegi. Viimasel naistepäeval naljatas esimees Nõu, et Vilhelmine peaks minema parteisse või palvemajja, et seltsi leida. Tema ei läinud aga kuhugi, ainult oma laudalakka ning poos end üles. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.63. Adolf Toholmser Sünnikoht: Harala
60 uue saab, sunnib ta ennast tegelema ka mõne vanaga – "iseloomu kasvatamiseks". On lugu 5-e aastasest poisist, kes on jäetud teadmata ajaks vanaema hoole alla. Vanaema on poisiga liiga ülekohtune ja neil puudub omavaline emotsionaalne suhe. Lugu 12-aastasest poisist Pentist, kes elab ema ja kahe vennaga mustas ja kütmatta majas. Penti unistab täiskõhutundest ja korralikest riietest. Ema töötab karjalaudas ja on üsna liiderlike eluviisidega ning liialdab alkoholiga. Ema võtab internaadis õppivaid lapsi iseenesest mõistetavalt. Pentil tekib side „selle talve isaga“Ivoriga ning on tema nimel valmis kõigeks... Lugu tüdrukust, kes hoolitseb oma vanaema eest ja elab vanaema liialdatud kontrolli all. 61 Pikurilli Pildid joonistanud Lea Malin
annaabi.ee 
