langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu. Tahtis takistada talumaade mõisastamist, kuid see õnnestus ainult mõnes regioonis. Soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Tõi kartulikasvatuse. Tema valitsusajal töötati välja ja avaldati Maakoolide reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht
riikide ühist suurt ristiretke Eestisse. Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani käes oli suur osa Läänemere rannikust ja edasiseks sihiks sai valitsemine kogu Läänemere üle. 1206. aastal toimus taanlaste karistusretk Saaremaale. Nimelt olid saarlased 1203. aastal käinud edukal röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238
Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani käes oli suur osa Läänemere rannikust ja edasiseks sihiks sai valitsemine kogu Läänemere üle. 1206. aastal toimus taanlaste karistusretk Saaremaale. Nimelt olid saarlased 1203. aastal käinud edukal röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238
Viimased püüdsid mitmel korral kivist kremlit vallutada kuid ei saanud sellega hakkama. Kokkuvõttes jäi peale Dmitri ja Tveri vürstriik läks Moskva vasalliks. Saades võitu peamisest vastasest Tverist otsustas Dmitri astuda kuldhordi vastu. Esialgu oled mitmed lokaalsemad konfliktid kuid peagi korraldasid mongolid karistusretke kus venelased oma hooletuse tõttu lüüa said-mongolid vallutasid ja rüüstasid Novgorodi. Edust innustatud otsustati järgmisel st 1378 korraldada karistusretk Moskvasse kuid said selle käigus peetud Voza jõe lahingus rängalt lüüa. Edasi tegid mõlemad pooled ettevalmistusi uueks lahinguks- Dmitri vägi oli u 20-30 000, mongolitel 50 000.Otsustav lahing toimus 1380 a septembris Doni jõe kaldal kulikovi väljal. Mamai juhitud mongolid said lüüa-kuldhordi ikke ei kadunud kui muutus oluliselt leebemaks, venelased mõistsid et vaid koos on võimalik vastast lüüa, tugevnes veelgi Moskva juhtroll
Astrahani khaaniriik 1558-1583 Liivi sõda 1580 Siberi alistamise algus Jermahi sõjaretk Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg. 1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis. Korraldati julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse. Vastuolud tsaarivõimu ja bojaaride ja Moskva ja Novgorodi vahel aga ei kadunud. Vallutuspoliitika Baltimaades viis Liivi sõjani, mille käigus võideldi nii Rootsi kui ka Poolaga. Pingelised suhted jäid püsima ka pärast rahulepinguid. Konfliktid Poola-Lleedu riigiga. Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Ivan IV suri ja troonile sai tema poeg Fjodor, kes oli vaimselt ebastabiilne
piiskopkonda. Toimus väiksemaid kokkupõrkeid , vene väed saavad nõu juures liivimaalastelt lüüa. Liivimaalased jõuavad Tartusse, kuid kogemustest õpitud ei oldud, suurtükke kaasas ei ole. Piiratakse linnust, tartut tagasi ei vallutata. Riisuti ja rüüstati enfisi tartu piiskopkonna alasid. Vallutati Kärtna, piirati Laiust, ei õnnestunud vallutada. Pöördutakse Liivimaale tagasi. Esialgu venelased olukorrale ei reageeri ja on endiselt kaitses. Hiljem karistusretk. 9. Veebruaril 1560võetatakse ära Alulinn ( läti ala), mis on ordu jaoks suur kaotus , sest see oli oluline sõjaline tugipunkt ida suunas. Iva IV otsusta jätkata sõjategevust Liivimaal. Mai lõpus-juunis hakataske korraldama rüüsteretki, suvel on venelased jõudnud Tallinna alla. Juulis võetakse vastu otsus, et tuleb vallutada Viljandi. Tartust hakkab väeüksus liikuma Viljandi suunas. Satuvad konflikti Härgna all. Venelasi oli u 12 000 meest , kes Viljandi alla liikus
annaabi.ee 
