HARJU MAAKOHTU OTSUS JA SEISUKOHT3 PS § 20 järgi võib isikult võtta vabaduse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Harju maakohus leidis, et oletuste ja prognooside alusel ei ole kelleltki õigust vabadust võtta, jättes adekvaatse vastuse prokuröri soovile andmata ja pööramata erilist tähelepanu asjaolule, et Koemets on tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei välista karistusjärgse kinnipidamise karistuslikku iseloomu see, kui nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja sisulisele vabadusekaotuslikule karistusele (vaatamata selle paigutusest mittekaristuslike mõjutusvahendite peatükki) ning sisuliselt määramatu pikkusega sätestatud karistusjärgne kinnipidamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.
süüdimõistmisega seotud käitumiskontrolli alla, olles seega hõlmatud kriminaalkaristuse mõistest (kuulub karistusregistrisse kandmisele vastavalt KarSRegS §-dele 4 lg 1 p 1, 11 lg 4 p 8 ja 25 lg 1 p 5). Ka seaduseelnõus 717 SE I (§ 692 lisamine KarS-i) ette nähtud võimalus asendada vangistus sõltuvusraviga kujutab endast karistusõiguslikku sanktsiooni. Vabatahtlikkus iseenesest ei välista sanktsiooni karistuslikku iseloomu (nt ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel). Teisalt tuleb nentida, et nõustamisele vabatahtlik minek võib olla vaadeldav asjaoluna, mis välistab väärteomenetluse (menetlus lõpetatakse VäärTMS §-ga 29 analoogilisel alusel. Minu käsutuses olevatest materjalidest ei ole võimalik välja lugeda, 50
Tallinn: Juura, 2012. § 22 komm 14.8. 68 Samas komm 14. 69 Ashworth, A. Four Threats to the Presumption of Innocence. International Journal of Evidence and Proof 2006 nr 10, lk 249. 25 presumptsioon seega kaitseb üksikisikut riigi meelevaldse tegevuse eest. Seega kui isikult on võtetud vabadus peab selleks olema piisav alus. Lisaks sellele presumptsioon sisaldab arusaama, et kuigi eelvangistus kannab endas karistuslikku elementi, ei tohiks see olla suunatud karistamisele.70 Tasakaalu leidmine isiklike vabaduste ja avalikkuse huvide, eriti julgeoleku, vahel tekitab dilemmasid. Tasakaalu leidmisel kahe kollideeruva huvi vahel kasutakse piiri tõmbamiseks süütuse presumptsiooni. Samas pole presumptsioon ise argument eelvangistuse kohaldamise vastu. EIK lubab vahistamist kasutada küll vastumeelselt kuid samas kohati isegi karistuslikul viisil
kohustuse rikkumise eest. Erandina on viivise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes sätestatud VÕS §-s 105, mille kohaselt ei sõltu viivise maksmise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute täitmisega viivitamise korral sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kuna viivise nõude esitamise õigus ei sõltu tegelikult tekkinud kahjust, võib selle õiguskaitsevahendi olemuses näha ka karistuslikku eesmärki sarnaselt leppetrahviga. Samasugune tagajärg nagu on saavutatav viivise nõude esitamisega on saavutatav ka läbi kahjuhüvitusnõude, kuid viivisenõudel on olulised eelised kahjuhüvitusnõude ees. Esiteks ei sõltu viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust
kohustuse rikkumise eest. Erandina on viivise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes sätestatud VÕS §-s 105, mille kohaselt ei sõltu viivise maksmise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute täitmisega viivitamise korral sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kuna viivise nõude esitamise õigus ei sõltu tegelikult tekkinud kahjust, võib selle õiguskaitsevahendi olemuses näha ka karistuslikku eesmärki sarnaselt leppetrahviga. Samasugune tagajärg nagu on saavutatav viivise nõude esitamisega on saavutatav ka läbi kahjuhüvitusnõude, kuid viivisenõudel on olulised eelised kahjuhüvitusnõude ees. Esiteks ei sõltu viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust
ruineerida. Ei võtnud kaua aega, et seadusandjale siiski kohale jõuaks: karistuse hukkamõistev sõnum ja vabaduse võtmine on nii mõnelegi kurjategijale täiesti ebaoluline kõrvaltoime, kui vangistuse ärakandmise järel ootab hõlbuelu kuriteoga saadud vara arvel. Kriminaaltulu konfiskeerimise juhtmõtteks on "Crime must not pay". Lisaks sellele, et konfiskeerimine omab karistuslikku toimet, on konfiskeerimisel oluline roll ka kuritegelike organisatsioonide lammutamises ja seeläbi uute kuritegude toimepanemise tõkestamises. Sellest lähtudes on ka vara konfiskeerimise õiguslikud võimalused pidevalt täienenud - kurjategijad on pidevalt otsimas võimalusi, kuidas kuriteost saadud vahendid muundada selliselt, et õiguskaitseasutused neile ligi ei saaks.
annaabi.ee 
