1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
Tuntuim terroristlik rühmitus on Al-Q`idah, kes korraldas 2001. aastal 11. septembril New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise. Kes on terrorist? Terroristiks loetakse isikut, kes poliitilistel või materiaalsetel motiividel teostab akte, mille eesmärgiks on materiaalse ja moraalse kahju tekitamine teatud eraisikutele, riikidele või organisatsioonidele. Teatud situatsioonides on võimatu või keeruline eristada vabadusvõitlejat terroristist. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §237 alusel on terrorism - Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud teo toimepanemine sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Tuntuim terrorist on Usmah ibn Ldin , kes on terroriorganisatsiooni Al- Q`idah' asutaja.Ta on enim tuntud tänu oma väidetavale osalusele 11. septembri terrirorirünnakutes Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele Ameerika
Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud.
(Juura 1998: 42) 1.2.1. Kriminaalsed aspektid Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. (TTÜ Kirjastus 2006: 55) Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: 1
harjumuspäraselt laste kui asendajate poole.(RHK-10) Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: · 1
................................28 9.3. Osavõtt, selle vormid, osavõtu aktsessoorsus...................................28 9.3.1. Kihutamine........................................................................28 9.3.2. Kaasaaitamine....................................................................28 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi.................................................................29 9.5. Täideviimine ja osavõtt erilise isikutunnuse korral..........................29 10. Ülevaade sanktsiooniõigusest....................................................................................29 10.1. Karistuse liigid................................................................................29 10.2. Rahalise karistuse suuruse leidmine........
võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised, kuid erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis oma välistels tunnustelt on õigusvastane, see õigusvastasus ka puududa. Sellel juhul ei ole objektiivne külg ja seega kogu käitumine õigusvastane ehk lihtsalt öeldes on olemas teatud asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Sellised asjaolud nähakse ette seaduses. Karistuseadustiku §28 on selliseks asjaoluks ette nähtud hädakaitse. Sellga on tegu siis, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet nii tema enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seega ründaja õigushüvesid kuid ületamata ise hädakaitse piire. Ka tsiviilsuhetes on olemas sama mõiste ja nähakse ette, et hädakaitses tehtud tegu ei ole õigusvastane kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.
annaabi.ee 
