Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud-Kapo ehk kaitsepolitsei. See on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo uurib
määramise ja ametialase pädevuse kohta. (4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm. (5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, sõidukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest. (6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
head eeldused olla. Karistusregistri seadust muudetakse selliselt, et eradetektiivil on juurdepääsu õigus karistusregistri andmetele, kui tal on seda vaja kliendilepingu täitmiseks. Karistusandmetele ligipääsu andmine võimaldab eradetektiivil paremini oma tööd teha ning karistusregistri andmete kättesaadavaks tegemise eradetektiivile ei too enesega kaasa negatiivseid tagajärgi. Eradetektiiv saaks ligipääsu ainult neile andmetele, mis puudutavad isiku karistatust ning seda ainult juhul, kui seda on vaja kliendilepingu täitmiseks. Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks. Politseiseaduses tunnistatakse kehtetuks § 13 p 19, mille kohaselt on politseil õigus anda välja ja tühistada litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks.
§ 13 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta. (4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm. (5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, sidukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest. (6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. Erinev on ka Eesti kodanike ja Eestis viibivate välisriikide kodanike ning kodakondsuseta isikute haldusõigusvõime
Samal ajal on kodanike konkreetsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste maht siiski erinev. See sõltub vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jne. Näiteks teatud vanusesse jõudmisel vabastatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustusest. Politseiseaduse § 16 kohaselt võetakse politseiteenistusse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ega oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 2. lõike järgi peab valla- või linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. Erinev on ka Eesti kodanike ja Eestis viibivate välisriikide kodanike ning kodakondsuseta isikute haldusõigusvõime
annaabi.ee 
