vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). · Seega juhtudel, kui kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. · Nulla poena sine lege põhimõtte esemelise kaitseala viimane ja ehk olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat
tunnuste määratlematust, s.t anda kohtule õigus kehtestada koosseisutunnuseid. Nüüd võib muidugi väita, et sisustades § 298 koosseisu § 294 tunnustega, kohaldame karistusseadustikku analoogia alusel, mis on põhimõttega nullum crimen sine lege vastuolus. Tegelikult on nimetatud põhimõttest tulenevalt keelatud üksnes süüdistatavale kahjulik analoogia, st tema seisundi raskendamine analoogia abil (teo karistatavust põhistava või karistust raskendava seaduse kohaldamine). Seevastu süüdistatavale soodsatel juhtudel on analoogia kohaldamine lubatud, mis on ka kooskõlas põhimõttega in dubio pro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks)33. Antud probleemi seisukohalt on seega kaks võimalikku lahendust. 1. Lähtuda teesist, et iga KarS eriosas sisalduv paragrahv moodustab iseseisva süüteoliigi34
keeruline valida asjakohast õigusakti. Uue regulatsiooni plussid: üks kõikehõlma süsteem ja terviklik õigusakt, paintlikkus jne. Erinevus varasemaga: uurimismäärus ei ole piiratud teatud kuriteoliikidega, erinevalt tõendikogumismäärusest ei saa uurimismääruse puhul keelduda määruse tunnustamisest või täitmisest, kui täitmine rikuks sama teo eest teistkordse karistamise põhimõtet. Samuti ei ole uurimismääruses nimetatud teo kahepoolset karistatavust. Uurimismääruse kohaselt ei ole taotleva riigi määruses osutatud... Milline mudel sobiks õigualase koostöö tegemiseks – automaatne vastastikusel usaldusel põhinev süsteem või iga konkreetse kaasuse puhul eraldi otsustamise võimalus, mis jätab taotlust täitvale riigile võimaluse kaaluda ja keelduda, kas õiguabipalvet täita või mõni muu lahendus? Mitmepoolne koostöö kriminaalasjades: politseitasand – informatsioonisüsteemid ja Europol,
Vabariigi presidendi muud aktid, Riigikogu otsused, Valitsuse määrused ja muud õigusaktid jõustuvad järgmisel päeval pärast ilmumist Riigi Teatajas kui pole sätestatud teisiti. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes kehtestatud korras. Üldjuhul ei oma need lahendid tagasiulatuvat jõudu välja arvatud juhul kui see on selgesõnaliselt sätestatud või kui see ta kõrvaldab või kergendab teo karistatavust. Normatiivakt lõpetab kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organisatsiooni poolt või tema kehtivusaja möödumisel. Lõppemine kehtestatakse eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmise või sama akti osade muutmisega. Lõppu saab kehtestada ebatäpselt jättes märkimata, millised osad kaotavad kehtivuse. Kahe või enama samasisulise õigusakti kehtimisel esineb õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad õigusaktid
crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia (isiku tegu ei saa lugeda süüteoks ja teda ei tohi slle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega). Põhimõte sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1. Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel. Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud
annaabi.ee 
