MINA Pettus looduslik seisund muidusööja Koostöö altruist sotsiaalne leping Muidusööja (free-rider) see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja. Teise astme muidusööja (second order free-rider) see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas. Ühislaua tragöödia (tragedy of commons) olukord kus inimesed kasutavad ühist ressurssi (näiteks looduskeskkonda) ja kulutavad selle ära, kuna igaüks loodab, et kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?
- Looduslik seisund´- kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit - Ühiskondlik leping kokkulepe mis sülmitakse kui loobutakse oma looduslikust seisundist - Riik organ mis valvab et täidetaks ühiskondlikku lepingut Mänguteooria terminid - Free-rider kasutab teiste poolt toodetud hüve - 2nd order f-r jätab vahele jäänud muidusööja karistamata kuna see on karistajale kulukas - Tragedy of commons inimesed kastavad ühist ressurssi ja kulutavad selle ära kuna igaüks loodab et teised loobuvad selle kasutamisest Sotsiaalse korra probleem miks on koostöö, mitte pidev sõda - Hobbes riik valvab korra järele - Parsons internaliseeriunud inimesed alluvad normidele - Putnam ühiskonnas valitseb usaldus, tehakse koostööd - Sotsiobioloogia evolutsiooni käigus on tekkinud vastumeelsus teiste
Koostöö altruist sotsiaalne leping Mõned mänguteoreetilised terminid Muidusööja (free-rider) – see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja. Teise astme muidusööja (second order free-rider) – see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas. Ühislaua tragöödia (tragedy of commons) – olukord kus inimesed kasutavad ühist ressurssi (näiteks looduskeskkonda) ja kulutavad selle ära, kuna igaüks loodab, et kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele?
ametikohale paigutamine. Karistamisel on peale ebasoovitava käitumise elimineerimise kõrvalmõjusid, mille avaldumiseks juht peab valmis olema: a) karistus võib esile kutsuda tugeva emotsionaalse reaktsiooni, mille tulemusena inimene võib käituda täiesti ebaloogiliselt; b) karistused pärsivad initsiatiivi ja loomingulisust töös, sest nad vähendavad võimalust inimesel endast lugu pidada; c) karistatu võib oma viha suunata karistajale. Karistamine on mõjusam, kui seda rakendatakse harva, aga korrektselt. Karistuse efektiivsust suurendab järgmiste nõuete silmaspidamine: a) selgitada täpselt, mida tehti valesti ja kirjeldada selgelt, millist käitumist oodatakse ja mille poolest see erineb esinenud käitumisest; b) vältida teiste inimeste juuresolekut; c) karistamine peab olema vastavuses reeglite, normide ja seadustega; d) selgituses analüüsitagu konkreetset tegevust, mitte isiksuse omadusi.
moraali, õiguse ja muudes valdkondades, mis peegeldavad antud sotsiaalse grupi huve. Vormid ja meetodid raamatus! Sotsiaalne kontroll seondub alati ühiskondliku heaolu probleemiga ja eristatakse esmast ja teisest sotsiaalset heaolu. Sotsiaalne kontroll seondub alati karistamisega ja seetõttu arvatakse, et sotsiaalse kontrolli eesmärgiks on see, et karistaja peab saama sellest ise individuaalselt kasu. alati ei pruugi sanktsiooni kohaldamine olla karistajale endale kasulik, kuid mistahes probleemi lahendamine samas nõuab sanktsiooni rakendamist. Milline peaks olema hea ja optimaalne sanktsioon, mis oleks võimeline esmaseid heaolu probleeme ühiskonnas lahendama? sellele ei ole veel head ja ühest vastust välja pakutud. Üheks oluliseks teguriks, mis inimkäitumist suunab ja mõjutab, on sotsialiseerimine, mis on vajalik selleks, et mistahes üksikisikuid või ka gruppe sulandada sellesse keskkonda, kus nad eksisteerivad ja tegutsevad