Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis- maaomaniku suurmajapidamine Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2. Jahedad ja vihmased ilmad või lausa looduskatastroofid, nagu suured üleujutused ja
Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
5 rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba ümber, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas hiies või püha allika või puu vahetus läheduses. Kive kasutati ka raviotstarbel lohku kogunenud vihmavett määriti haigele kohale või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil.
Desinfitseerida regulaarselt jalanõusid, et vähendada sealset seente reservuaari Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet. Habemeseen Habemeseen on dermatofüütseentest põhjustatud infektsioon habeme ja vuntside piirkonnas täiskasvanud meestel. Seda esineb tänapäeval suhteliselt harva, rohkem soojas ja niiskes keskkonnas ning maapiirkondades. Haiguse põhjustajaks on sagedamini loomadelt (kariloomadelt, hobustelt, kassidelt, koertelt) saadud Trichophytoni seeneliigid. Mõnikord võib nakatajaks olla ka inimeselt saadud Trichophyton rubrum. Haiguspilt Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik. Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist
Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis kulgeb lihashalvatusega (loid paralüüs). Põhjustaja Clostridium botulinum. Antraksi põhjustaja Bacillus anthracis. Bacillus anthracist kasutatakse ka biorelvana- nakatab nii inimest kui kariloomi. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospoore saab hävitada piisava kuumuse juures (autoklaavimine), kiiritusega(ioniseeriv kiirgus), keemiliselt (formaldehüüt)
Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt C) Kahekümnendik maamaks. Elati vaeselt, kimbutas pidev näljahäda. Nõuti: feodaalse maaomandi kaotamist ja maksude koormast vabanemist. Seisused Vaimulik seisus (0.5%, 130 000 in) Valged vaimulikud(60 000) kogudusevaimulikud, küreed, vikaarid, pärit talupoegade
Viirused on tsütolüütilised, põhjustavad süsteemset infektsiooni ja vireemiat; suudavad hästi indutseerida interferooni tootmist, millest tulenevad ilmselt infektsiooni gripilaadsed sümptomid. Haiguse olemuse määravad peamiselt koetropism, infitseeriva viiruse kontsentratsioon ja organismi vastus viirusele. Flaviviirusi seostatakse mõõdukate süsteemsete haiguste, entsefaliidi, artrogeensete haiguste ja hemorraagiliste haigustega. Puuk saab kariloomadelt. Epidemioloogia ja levik. Puukentsefaliidi viirust levitavad puugid elavad kindlatel aladel Kesk-Euroopas, Skandinaavias, Balti riikides ja Venemaal. Puukentsefaliidi ohualad Eestis on Põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Viirusega nakatunud puukide arv on aastati erinev, kõikudes Eestis 11-22% vahel. Erinevates piirkondades põhjustab haigestumist erinev viiruse tüvi. Venemaal esinev puukentsefaliit kulgeb raskemalt ning surmaga lõppevate juhtumite
Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad. Kõige suuremad põllud olid teravilja all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki. Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga. Metsast korjati seemneid, pähkleid ja marju. Viikingite toidulaual oli ka mesi
annaabi.ee 
