Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusjõuga tüübid. Kõik tüübid mõjuvad karikatuursena. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult- parlamendisaadikute, kohtunike jne. kujutised on süngelt sarkastilised. 6. Kuidas ja tänu kellele läks käibele termin ,,realism"? G.Courbet, pani oma näitusele nimeks realism.
Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalseltmõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV
mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi on teinud ka maale ja skulptuure. Tema teostel on sageli üsna ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust, kuid mitte üksikisikud vaid üldistatud tüübid, kellest peaaegu kõik mõjuvad karikatuursena. Tavainimesi pilkab ta heasüdamlikult, aga võimu esindajaid sünge sarkasmiga. ,,Crispin ja Scapin"(tegelased Moliére'i näidendist). Karikatuursed on ka Daumier' skulptuurportreed, nt ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" G. COURBET oli kõige sihikindlam realist. Tema maalide motiivid olid rõhutatult argipärased, nt ,,Matus Ornans'is". Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku hävis viimase sõja ajal. ,,Autoportree"(ka The desperate man)
Saadi aru, et ta dokumenteeris talupoegada elu ja alles siis hakatakse seda hindama nagu tõelist ajaloolist dokumenti. Võetakse eeskuju. Honore Daumier (1808-1879) hakkas ennast teadlikult vastandama kogu prantsuse kunstile, püüdis võtta oma tegelased argielust, tema töödes on ühiskonnakriitiline iseloom. Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb. Parlamentaaride ja ministrite kujutamine käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke. Teos (,,Kolmanda klassi vagun"). Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli
eeskirjad, nõudis idealiseerimist. Arvati, et millet rõhutab lihtrahvast mässama. Tal oli oma töid raske eksponeerida ja müüa. Ta suhtus maarahvasse lugupidavalt. Pärast surma sai ta kuulsaks. H. Daumier oli teadlikult romantikutega opositsioonis. Ta on tuntuid kui graafik. Tegi joonistusi ja litograafiat. Tööd on ühiskonnakriitilised. Tegelased võttis argielust, üldistatud tüübid. Töödes pole kunagi positiivset kangelast, tööd mõjuvad karikatuursena, kuid on ilmekad ja veenvad. Ta naeruvääristab ümbritsevat maailma. Tavainimesi pilab lõbusalt, võimuesindajaid pilkab eriti sarkastiliselt. Skulptuurportreed on ka karikatuursed. Maalijana oli ta esimeste seas kes hakkas suurlinna rahvast maalima. G. Courbet peetakse kõige sihikindlamaks realistiks. Motiivid olid lihtsad, argipäevast. Ta oli esimene kunstnik kes korraldas oma isikunäituse. Tema põhimõtteks oli maalida ainult seda mida silmad näevad. Manet stiili on raske määrata
7) Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honoré Daumier`d karikatuuri rajajaks? Vastates toetu õpiku tekstile ja Daumier loomingu näidetele lk 214. Tema joonistustel ja litograafiatel on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. 8) Iseloomusta kuulsaima prantsuse realisti Gustave Courbet` loomingut!
annaabi.ee 
