alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa. · Näljasurm saabub umbes 11-tunnise söömata oleku järel. · Hiirepojad moodustavad emahiire järel vahvaid "hiireronge", mil iga järgnev hoiab reas eelmise saba omal suus. Niimoodi saab eksimatult ema järel püsida. KOKKUVÕTE Karihiired ning nende elutsemine on väga tähtis meie põldude ning niitude ökoloogilisele tasakaalule. Karihiirte positiivne mõju ilmneb selgrootute arvukuse reguleerimisega ning olles ise toiduks niitudel või nende läheduses elutsevatele kiskjatele.
alla), kus neist 36 nädala jooksul koorub noor põlvkond tigusid. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Noortel on ees ohurikas tee ja täiskasvanuikka jõuab neist vaevalt 5%, sageli tunduvalt vähem. Osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb lindude, siilide, nirkide, karihiirte, kärbsevastsete ja jaanimardika vastsete saagiks. Esimese talvitumise järel võib neile saatuslikuks saada talvituspaigast välja meelitanud soojalainele järgnev pakaseline ilm. Need on ainult osa ohtudest, mis tigusid nende teel saadavad. Kui esimesed kõige ohtlikumad aastad on vastu peetud, läheb pisut lihtsamaks. Toitumine Tigude toiduks kõlbavad nii mitmesugused rohelised taimed, paljud põllu- ja aiataimed, seened kui ka kõdunev taimne materjal. Suvel ja sügisel lisanduvad
karusnaha pärast jahti peeti, on teateid, et koerad, kes pidid pihta saanud loomad ära tooma, surid mürgi kätte. Pole veel teada, kuidas mürk mõjub teistele nokkloomadele. Et aga mürgi otstarve ei ole kaitse kiskjate vastu, vaid võitlus rivaalidega, ei ole ta arvatavasti surmav. Emased sünnivad kannustega, kuid kaotavad need esimesel eluaastal. Pikka aega arvati, et nokkloom on ainuke mürgine imetaja, ent tegelikult toodavad mürki ka karihiirte süljenäärmed. Veel 1990. aastatel suhtusid meedikud teadetesse nokklooma mürgisusest sageli umbusuga.5 5 Nokkloom, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk 7 2.2 Mürgised konnad Austraalia puukonn Mürgiseid olendeid võib kohata eri liiki loomade hulgas. Kõige tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel
Peale paaritumist munevad mõlemad osapooled munad 3,5-5,5cm sügavusesse auku, mis võib aega võtta koguni terve päeva [8]. Munemine toimub 31-36 päeva peale paaritumist, tavaliselt juulist juunini, kuid sõltub ka pinnase niiskustingimustest. Kõige ideaalsem aeg on paar päeva peale vihmasadu [10]. Koorumine toimub 3-6 nädala jooksul. Noortest tigudest jõuab ainult 5% täiskasvanuikka: osa hukkub liigse kuivuse tõttu, osa langeb siilide, lindude, karihiirte ja erinevate putukavastsete ohvriks [13]. 10 KOKKUVÕTE Helix pomatia on Eesti suurima kojaga tigu. Ei kuulu kaitse alla, kuna on meil Eestis väga hästi kohastunud ja suudab iseseisvalt piisavas koguses paljuneda. Anatoomialt on nad sarnased teistele limustele: neil on alumised kombitsad kompimiseks ja ülemisel kombitsapaaril asuvad silmad
-37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel. Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat. Vaenlased on kakud, kullid, toonekured, mutid, siilid, rästikud
tihedusest sõltuvate tegurite mõjusid populatsiooni suurusele. Lisaks: 1. Tsüklilisi populatsioone on leitud väga paljudel pisinärilistel, kokku vähemalt 50 liigil. Nende seas on uruhiired, leethiired, lemmingud, hiired, mügri, ondatra, suslikud, jänesed, küülikud jne. Näiteks Eestis elavatest pisiimetajatest peaaegu kõigil on kusagil nende areaali piires andmeid tsüklilisuse kohta (peale näriliste ka karihiirte ja pisikiskjate kohta). 2. Sama liigi ühed populatsioonid võivad olla tsüklilised, teised mitte. Kui Skandinaavias on uruhiirte ja leethiirte arvukus valdavalt tsüklilises muutumises, siis samadel liikidel Kesk-Euroopas seda mustrit tavaliselt ei kohta. Ent ka keset Kesk- ja Lääne-Euroopa mittetsüklilisi alasid leidub suurtel põllu- või metsaaladel tsüklilisi populatsioone. Isegi lemmingud, kelle arvukuse kõikumisi peetakse tsüklilisuse
annaabi.ee 
