melanhooliaga, tunnelmakuvaja • “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha” • Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast • Esimene Soome elukutseline kirjanik, kes kirjutamisest ära elas Teuvo Pakkala (1862-1925) • Lapsia, Pikku ihmisiä Rahvuslik uusromantism • ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905 • kõigis kunstivaldkondades tärkas Karjala-huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu • tähtsamad uusromantikud olid endised realistid • 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus • Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased
a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga
ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. 7 Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase
tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud rahvusromantismi vaimust.
a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga
annaabi.ee 
