Silindris olev surve surutakse summuti kaudu silindrist välja. Kui kolv jälle liigub, avaneb sisselaske kanal, kolvi liikumine tekitab kütuse ja õhu segule surve. Selletõttu surutakse uus segu uuesti silindrisse, surudes allesjäänud gaasid summutist välja ja täites silindri uue kütteseguga. Nüüd hakab kolv liikuma uuesti küünla poole, et tekitada uus survelöök. Kui kütuse ja õhu segu on jälle kokku surutud, on tekitatud karterisse vaakum. See vaakum avab klapid ja imeb karburaatorist õhu,kütuse ja õli. Kui kolv hakab oma lööki lõpetama, liigub see uuesti küünla suunas, et korrata sama tsükklit. Kui silindris kompressiooni pole, siis vaakum on nõrk, või üldse puudub, see tähendab, et mootor lihtsalt ei käi. Kuna ei suudeta kütet ja õhku karburaatorist imeda. Kasutatud materjal: http://www.rolleriklubi.pri.ee http://www.google.ee http://et.wikipedia.org/
kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist pöörame väntvõlli 180 kraadi ja reguleerime 4 ja 7 klapp veel 180 siis 1 ja 3 klapp veel 180 siis 5 ja 2 klapp Kui klapid ilusti reguleeritud paneme klapikamrikaas tagasi (soovitan vahetada ka tihend) ühendame kõik hoovad ja trossid, võtame kaltsud karburaatorist välja, paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis: Lisaks veel Via jutule, et enne klappide reguleerimist oleks hea ka kett ära pingutada. Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas
Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Esiteks võib sellised sissepritsesüsteemid jagada mehaanilisteks ja elektroonilisteks. Elektroonilise sissepritse (EFI) alguseks võib lugeda 1980-ndate aastate algust, kus insenerid olid sunnitud otsima karburaatorist efektiivsemaid ja täpsemaid küttesegu segamise meetodeid, et rahuldada järjest karmistuvaid keskkonnakaitseliste eesmärkidega normatiive. Väljalase Jättes vahele teema, kuidas küttesegu sisselaskekollektorist silindrisse saab ja põlemisjäägid omakorda silindrist välja saavad, räägime hästi lühidalt vaid sellest, et põlemisjäägid tuleb kuidagi kokku koguda, et need siis lõpuks ühe (või soovitavalt kahe) toru kaudu välja saata. Seda tööd teevad väljalaskekollektorid
NELJATAKTILISE KARBURAATORMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Tsükli vaatlemisel eeldame tinglikult, et iga protsess algab ja lõppeb kolvi surnud seisus. Sisselasketakt sisselase. Väntvõlli l pöörlemisel liigub kolb 3 ülemisest surnudseisust alumisse, tekitades silindri ülal osas hõrenduse. Nukkvõll avab gaasijaotusmehhanismi detailide vahendusel sisselaskeklapi 7, mis sisselasketoru 5 kaudu ühendab silindri karburaatoriga 6. Hõrenduse toimel karburaatorist mööda sisselasketoru saabuv küttesegu, täidab silindri, kus moodustub töösegu. Töösegu koosneb küttesegust ja jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral). Survetakt surve. Sisselasketakt lõpeb, kui kolb jõuab alumisse surnud seisu.
hoova telg, nukkvõll, tõukurivarras) KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel karburaatorist, st õhk läbides karburaatorit „haarab“ sealt kaasa kütuseosakesi, ning kütuse ja õhu edasine segunemine jätkub ka sisselaske kollektoris, kui ka juba sisenemisel silindrisse ja jätkub ka silindris edasi.Sellisel moel saavutatud kütuse – õhu segu on väga hea kvaliteediga. Silindri sisene kütuse ja õhu segu moodustumine toimub ajal, kui kolb liigub üles (ASS – ist ÜSS – i suunas), mis tagab silindris õhu liikumise mida on vaja, et
Kaasaja saagidel on kütusepaagid valmistatud valdavalt plastmassist ning kinnitatud karterisse jäetud lahtisesse ruumi. Karteris on ka kanalid õli juhtimiseks saeplaadile ja mitmesuguse kujuga kohad sae muude sõlmede ja detailide kinnitamiseks. Bensiinimootorsaagide toitesüsteem Toitesüsteemi ehitus ja ülesanne Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust mootori töörežiimile vastava koostisega küttesegu. Toitesüsteem koosneb bensiinipaagist ja karburaatorist ja neid ühendavast kütusetorustikust. Karburaatoris bensiin pihustatakse ja segatakse õhuga ning juhitakse kütteseguna läbi sisselasketoru mootorisse. Pärast segu põlemist väljuvad heitgaasid väljalasketoru ja summuti kaudu atmosfääri. Bensiin ja selle peamised omadused Bensiinimootorsaagidel kasutatakse kütusena autobensiine, mida toodetakse peamiselt naftast destilleerimis- või krakkimismeetodil. Destilleerimismeetodil saadakse naftast
Küttesegu silindrisse juh- timiseks ja heitgaaside väi j aj ühtimiseks on silindrikaanes vastavad avad, mida vajalikul momendil suletakse klappi- dega. Samuti on silindrikaanes süüteküünal, mille elekt- roodide vahel tekitatava sädemega süüdatakse põlemis- kambrisse kokkusurutud segu. Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste ketaktil silindris tekkiv hõrendus on 0,7 ... 0,9 kgf/cm 2. suhe. Neljataktilise karburaatormootori täitetegur võib olla Sisenev küttesegu, puutudes kokku kuuma silindriseinaga 0,75 .. . 0,85.
Pöörispõlemiskambriga mootorid. ääre kaugus kolvi servast kui kolb asub alumises surnud seisus. silindriväliselt, mis algab karburaatoris ja toimub kogu teekonna Eelpõlemiskamber paikneb mootori tsentraalselt silindri kaanes, Neljataktilise mootori arvestustes lubatakse, et õhu komprimeerimine ulatuses karburaatorist silindrisse. Selleks on küllaldaselt aega ja segu kuhu komprimeerimistakti lõpul pihustatakse üheavalisest pihustist algab kolvi alumises surnud seisus , sel juhul a = 0 ja tegelik moodustatakse lähedane ideaalsele. Seetõttu on karburaatormootorite kütus. surveaste võrdub teoreetilise surveastmega
annaabi.ee 
