Üheks põhjuseks on toodud kliima kuivenemine, mis põhjustas veekogude kahanemise. Akantoodid HilisPaleosoikum Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise väljasuremisega. Hilis-Paleosoikumi mereelustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel.
liigesed väga tugevad. Võimsad lennulihased (rinnalihased) kinnituvad rinnakukiilu külge. Kõige tugevamad on lihased, mis liigutavad tiibu, tagajäsemeid ja kaela. Tiibu liigutavate rinnalihaste kaal võib olla 1/5 või enamgi linnu kehakaalust. ROOMAJAD 3.1 ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Roomajad põlvnevad karboni ajastu ürgsetest kahepaiksetest. Esimesed teadaolevad roomajalaadsed loomad olid tsejaia, hülonoomus ja paleotüüris varasest karbonist. Need algelised roomajad olid tegelikult vahevormiks roomajate ja kahepaiksete vahel, omades mõlemaga ühiseid tunnuseid, mistõttu nende roomajateks tunnistamise üle on ka vaieldud. Oluliseks eristamistunnuseks oleks tõestus lootekestade esinemise kohta, varaseimad küllalt hästi säilinud roomajate munad pärinevad aga alles permist. Kotülosaurustest said ilmselt alguse kõik ülejäänud roomajate rühmad.
Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju.
Magevee- ja maismaaelustik Hilis-Paleosoikumi mageveelistes keskkondades jätkasid arenemist kiiruimelised mageveekalad ning ka mageveehaid, kellega ei leidu sarnaseid tänapäevaseid liike. Rohkearvuliselt ilmusid ka mageveemolluskid; paljude erinevat liiki molluskite karpe leidub tolleaegsetes mageveesetetes. Maismaal hõivasid tähtsa ökoloogilise rolli putukad. Vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist kuid need olid tiibadeta vormid. Vara-Karbonist pole leitud putukate fossiile kuid Hilis-Karbonis esineb rohkelt tiibadega vorme. Varajased lendavad putukad erinesid tänapäevastest selle poolest, et neil puudus võime voltida oma tiibu üle keha kokku; ainsad elavad putuka klassid, kellel see võime puudub on kiilid ja maipõrnikad, kes on esindatud ka Ülem-Karboni ladestu fossiilide hulgas. Ülem-Karboni ladestust Prantsusmaal on pärit hiidkiilid - putukad üle poole meetrise tiivaulatusega - ning
ordoviitsiumis (505 - 438 MAT). Maismaa asustamine Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba väga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis. Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode söövad artropoodid. Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige
annaabi.ee 
