Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse,
CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine
................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 2 SISSEJUHATUS Ehitusmaterjalidele on omased välistegurite põhjustatud mahumuutused. Betooni mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistes konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Iga betooni vaba mahumuutuse piiramine tekitab materjalisiseseid pingeid. Üsna tihti on märgata betoonkonstruktsioonides pragusid, mis on tingitud pingete kuhjumisest. Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning edasist pragunemist
Armatuuri paigutamiseks rõhtsuunas kasutatakse spetsiaalseid uuretega kive või plokke. Vertikaalsuunas jäetakse müüri ladumise ajal vajalik vagu või pannakse armatuur kivi või ploki õõnsustesse või avadesse. Joonis. 14 Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on omased välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse,
Keskkonna kirjeldus tähis ted 1. Korrosioonioht puudub X0 Betoon ei sisalda armatuuri ega tariraudu: kõik Betoon väga kuiva õhuga siseruumides tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulumine või keemilised mõjurid Betoon sisaldab armatuuri või tariraudu: väga kuiv 2. Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XC1 Kuiv või püsivalt märg Betoon madala õhuniiskusega sise- ruumides Pidevalt vee all olev betoon XC2 Märg, harva kuiv Kaua veega kontaktis olevad betooni pinnad
Konstruktsiooni kestvus oleneb konstruktsiooni ümbritsevatest keskkonnatingimustest, mis võivad esile kutsuda armatuuri korrosiooni ja kahjustada betooni. Projekteerimisel liigitatakse keskkonnatingimused standardiga määratletud keskkonnaklassidesse . Konstruktsioonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimusi väljendada keskkonnaklasside kombinatsiooniga. Keskkonnaklassid on jagatud 6-rühma: 1. Korrosiooni oht puudub, 2. karboniseerumisest põhjustatud korrosioonioht, 3.kloriididest põhjustatud korrosioonioht , 4.merevee kloriididest..., 5.külmumise sulamise mõju, 6.keemilised mõjurid. Rühmade siseselt on klassid jaotatud kuivadest oludest veega küllastunud oludeni. Nt XC2-märg harva kuiv, isel vundamente. Vastavalt keskkonnatingimustele määratakse betooni minimaalsed tugevusklassid. 18. Betoonkaitsekiht ja selle määramise kriteeriumid Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani
vormide ringluse kiirenemine, pinnaviimistluse varasema alustamise võimalus. 36.Betooni keskkonnaklassid Keskkonnaklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. X0 korrosioonioht puudub, betoon ei sisalda sarrust XC karboniseerumisest põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega XD Kloriidist põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevastaseid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest XS Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon, kui sarrust sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga
Keskkonna kirjeldus tähis ted 1. Korrosioonioht puudub X0 Betoon ei sisalda armatuuri ega tariraudu: kõik Betoon väga kuiva õhuga siseruumides tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulumine või keemilised mõjurid Betoon sisaldab armatuuri või tariraudu: väga kuiv 2. Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XC1 Kuiv või püsivalt märg Betoon madala õhuniiskusega sise- ruumides Pidevalt vee all olev betoon XC2 Märg, harva kuiv Kaua veega kontaktis olevad betooni pinnad