Ida *Märg-keemiline analüüs – Ca, Mg, CO2, Fe, S ordoviitsiumi lõpuni, kus leidis aset üks viiest ja põhja suunal paksus pidevalt väheneb. Panga pank Saaremaal, … kas lasnamäel pole jt komponentide määramine, ajalooliselt oluline suuremast väljasuremisest, mis lõpetas karbonaatkivimeid? on küll kuid tänapäeval kulukam kui XRF. Eeliseks näit Ordoviitsiumi ja alustas Siluri. 9. Nimeta Eesti karbonaatkivimite Peetri jõed, kalkahju dolomiidipaljandid Fe valentsi määramine, mida XRFiga ei saa.•
Ladestu moodustavad purdkivimid, karbonaatkivimid ja kukersiit. 32.Siluri lade Eestis, avamus ja kivimid: Siluri ladestu avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb väga erinevaist karbonaatkivimeist. 33.Devoni lade Eestis, avamus ja kivimid: Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu–Mustvee joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul. Devoni valdav kivimitüüp on liivakivi, vähesel määral karbonaatkivimeid. 34.Maavarad aluspõhja kivimites: Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht
ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis Peamised settekivimid Eestis on lubjakivid (Pilt 3), liivakivid ja savikivimid. Lubjakivid koos teiste karbonaatkivimitega moodustavad lasundi, mis on kuni 500 m paks. Selle all lamavad liivakivid, aleuroliidid ja savikivimid. Pärnu-Põltsamaa- Mustvee joonest lõuna poole katavad karbonaatkivimeid punased-kollased Devoni liivakivid. Nende põhiliste kivimtüüpide kõrval levivad Eestis ka konglomeraadid, kaustobioliitide hulka kuuluv põlevkivi, evaporiidid (kips), betoniit ja fosforiit. Tuntumatest settekivimitest ei leidu Eestis kivisütt, pruunsütt, kivisoola, kriiti ega boksiiti. (1) 6. Moondekivimid 6.1. Lähtekivimite moone ja moonde põhjused Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja keemiliselt aktiivsete lahuste-
maa vaikselt oma endist vormi taastama. Erinevates paikades tõuseb maakoor erinevalt, Tallinnas nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/silur.html). Maavarade poolest oli siluri ajastu suhteliselt vaene. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi, dolomitiiti, tuffi), vase-ja rauamaardlaid, naftat ja kivisoola. Eestist leiduvad siluri karbonaatkivimeid kasutatakse lubjapõletamiseks, klaasitööstuses ja ehitus- ning dekoratiivkivina (I. Arold, 1987) 2.4 Devon Devoni nimetus pärineb Devonshire krahvkonna nimest, kus vastavat ladestut 1839.a. esmakordselt kirjeldati (I. Arold, 1987). Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Seda ajastut iseloomustab üks Maa ajaloo
savikihtides. Üks suuremaid dolomiidistunud kivimikehi asub Paidest ida pool Raikküla ja Adavere Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid
annaabi.ee 
