a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited.
a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui-
Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
annaabi.ee 
