valdkonnas tumedanahaliste naiste jaoks. 3 Trendid kosmeetikas Egiptus 3000 – 2500 eKr • Vaarao maapealne jumalus • Peeglit ei olnud – kasutatakse poleeritud metalli • Kõik segud meigi jaoks tehti orja süljega • Kulmude püsivärvimiseks – krokodilli väljaheide segatud sibula mahlaga • Kortsude vastu kasutati platsenta Etruskid ~1000 eKr • Rõhutati laujoont ja arvatavasti rõhutati kulme • Leiti karbikesi, peegleid, põsepuna, huule ja näovärve • Meikisid ka mehed • Juba osati asendada hambaid looma hammastega • Ihukarvu eemaldati vahaga • Mehed kähardasid habet – juukseid blondeeriti Muinas-Rooma 1500 eKr • Hügieen väga tähtis • Rikastel isiklikud pesemisruumid • Ühissaunad ehk termid – naistel lubati käia hommikuti või eraldi termides • Kasutati ohtralt parfüüme – kehahooldus tooteid
päevas), mis väärib järgimist tänapäevalgi. Ilu ja kosmeetika 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele, et nii mehed kui naised on kasutanud kosmeetikat juba üle 7000 aasta. Muinas-Egiptuses hinnati iluprotseduure kõrgelt antiikajaloost pole teada ühtegi teist kultuuri, kus vastavad teadmised olnuksid sellisel tasemel. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Isegi surnule pandi kosmeetikavahendid hauda kaasa, ning üllataval kombel olid paljud neist samad mis kasutusel praegugi. Muinasaja kaunitarid, Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt, ja Egiptuse viimane valitsejanna Kleopatra VII, kaasaegses mõistes ilufriik, on oma iluretseptid järeltulevatele põlvedele isegi üles tähendanud.
Meeste jumestamises, vastu- pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba. 1.4 Etruskid Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule. Kindlad ollakse vaid selles, et etruskid tulid kuskilt mujalt. Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed. 1.5 Muinas-Rooma Meikimise võtsid üle roomlased, neil oli aega ja raha enese kaunistamiseks. Iluravi- vahendid segati kokku looduslikest komponentidest. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend eeslipiimast. Need koostisosad
soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali lagunes ja kes oma juuksed pitsilise sukaga pealaele kokku sidus. Kuningale 13 meeldis see sedavõrd, et ta palus daamil kogu õhtu sellist soengut kanda. Hiljem lisandus soengut toestav traatsõrestik, millele kroogiti loori, pitse ja paelu. Soengu kõrgus oli kuni 1,5 pea kõrgust. Lisanditena kanti lehvikuid, karbikesi ilutäppide ja ruuzi jaoks, käsipeeglit ja vihma- või päikesevarju ning jalutuskeppi. 14
kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Peegleid tehti poleeritud metallist, raamid olid valmistatud puidust, pronksist, elevandiluust või keraamikast. 8 Kosmeetikume kasutasid nii mehed kui naised. Naised värvisid näo kollase ookriga heledamaks, mehed aga tumedamaks oranzika värvi abil. Silmade rõhutamiseks
kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Peegleid tehti poleeritud metallist, raamid olid valmistatud puidust, pronksist, elevandiluust või keraamikast. 8 Kosmeetikume kasutasid nii mehed kui naised. Naised värvisid näo kollase ookriga heledamaks, mehed aga tumedamaks oranzika värvi abil. Silmade rõhutamiseks