1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C
2.3 Segakeraamika Segakeraamika aluseks on kahe või rohkema raskesti sulava materjali segu. Kõige tavalisemad segakeramika esindajad on näiteks karbiidid jne. 5 Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid. Nad on mõnede füüsikaliste omaduste poolest nitriididest ja karbiididest paremad. Näiteks on Ti paindetugevus suurem kui TiC ja TiN oma. Simeonid on keerulise koostisega oksinitriidid räninitriidi ja metallioksiidi (Al, Mg, Be ja Y) baasil. Nad on asendamatud konstruktsioonimaterjalid tänu oma suurele kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumaspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele. Tehnokeraamikas on kõige levinum Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon.
1. Tarbeplastid 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Student Response 1. Tarbeplastid 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 5. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response A. hapnikust B. süsinikust C. karbiididest D. süsivesinikest Score: 2,7/2,7 6. Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud: Student Response A. lineaarsed B. võrkjad C. võrkjad ja lineaarsed D. lineaarsed, redeljad, võrkjad Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks B. algul paranevad, hiljem halvenevad C. ei muutu D. halvemaks
Eriplastid Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Student Response 1. Tarbeplastid Student Response 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 5. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response A. süsivesinikest B. süsinikust C. hapnikust D. karbiididest Score: 2,7/2,7 6. Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud: Student Response A. võrkjad B. lineaarsed C. võrkjad ja lineaarsed D. lineaarsed, redeljad, võrkjad Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks B. halvemaks C. ei muutu D. algul paranevad, hiljem halvenevad Score: 2,7/2,7 8
levinud on ka tina ja fosforsulamid (pr8 0,5).Laagri materjale on võimalik saada ka pulbermetalurgia abil ning isegi niisugustes materjalidest millest sulameid on võimatu saada.Nii saadakse laagrimaterjale raud grafiidist ja vask grafiidist,kusjuures vajaliku kujuga detail pressitakse välja ,ning ekspluataatsioonilise tugevuse saamiseks paagutatakse (kuumutatakse mingi gaasi keskonnas).Keermised saadakse pulbermetalurgia baasil raskesti sulavatest metall karbiididest või mineraalidest. Metall karbiididest on kõige enam levinud keermised. Materjalid volframkarbiid keermised.Tähis on vk seal on 8% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel.Titaan volframkarbiid keermised 6% koobaltit ülejäänud on volfram karbiid.Titaan volfram keermised 7% titaani.Tantaal keermised 12% koobaltit.ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid ja volframi varud enamasri ammendatud, siis on viimasel
HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse
halvema elektri ja soojusjuhtivusega kui puhtad metallid, kuid kõvemad ja tugevamad Elektrijuhtivus. Sulamitel madalam kui puhastel ainetel. Paljud sulamid on madalatel temperatuuridel ülijuhid (MoC, W2C), kuigi komponentidel puuduvad ülijuhi omadused. Kõvadus - reeglina kõrgem pehmema koostisosade kõvadusest. Tüüpilised kõvasulamid on metallkeraamilised süsteemid, mis koosnevad põhiliselt W, Ti, Ta jt karbiididest, Zr ja Ti boriididest. Sulamistemperatuur- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist. Korrosioonikindlus- suurem sulamitel, mis on homogeensed tahked lahused 1. Keemiliste reaktsioonide liigitus: ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline - soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt, metaani põlemine Endotermiline - soojus neeldub, siseenergia kasvab, jahutusmähis sisaldab vett ja soola, mis lahustudes neelab soojust, st temperatuur langeb 1
Samas ei saa kasutada ahjude ehitamiseks. Silikaatdetailid on tugevuselt võrreldavad betoonist detailidega ning sageli odavamad. Võrreldes betooniga ei saa neid valada, vaid tuleb valmistada vormide sees autoklaavis. Niitkristallid? Niitkristallid (whiskers), on väga peenikesed, monokristallid, tekivad siis, kui kristallid kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, Tavamaterjalidest on nad 100-1000x tugevamad (massiividest), on peaaegu lähedal sellele, mis on teoreetiliselt välja arvutatud ehk suht ideaalsed. Enne süsiniknanotorude avastamist, olid need kõige tugevamad materjalid. Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Suurt rakendust pole
Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus kasvasid mitmeid kordi vôrreldes senikasutatud kiirlôiketerastest tööriistadega. Edasine kermiste areng on kujunenud nende koostise ja tehnoloogia täiustamisele (Tabel 1). Vaatamata sellele, et kõvasulamist tööriistad on 3-5 korda kallimad kui tööriistaterasest tööriistad, on nende kasutamine õigustatud kuni kümneid kordi pikema tööea tõttu, eriti kui automaatliinidel tööriista vahetamine seiskab kogu tootmisliini. Karbiididest on kôvasulameist kôige enam kasutatav volfram monokarbiid (WC). Ligi 96% maailmas toodetavaist kermistest on WC baasil või sisaldavad WC. WC-l on unikaalsed omadused, mida seni pole suudetud seletada: tal on suhteliselt suure plastsuse juures suurim elastsusmoodul (706 GPa), mis viitab suurtele aatomitevahelistele jõududele. TiC ületab WC-d kôvaduse poolest, kuid jääb tunduvalt alla elastsusmooduli (490 GPa) ja plastilisuse poolest
kontsentratsioon, temperatuur, segamine, nõu pinna karedus jne. Selleks et saada suuri kristalle, peab esialgseid kristalli keskmeid (kristallisatsiooni tsentreid) olema vähe, vastasel juhul saadakse hulk väikesi kristalle. Osakeste õigeks orienteerumiseks peab olema väike ka kristallisatsiooni kiirus. Niitkristallid ehk whiskersid tekivad siis, kui kristallid kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, ebatavaliselt kõrge mehhaanilise tugevusega. Tekib sulami pinnale mikrotilk, mille pinnal on tohutu hulk keemiliselt aktiivseid punkte pinnale sattuvate erinevate ainete osakeste, aatomite ja molekulide adsorptsiooniks. See tähendab, et iga tilgakesega kokkupuutuv molekul viibib pinnal molekulaarsete protsesside mõistes piisava aja, mis viib tilgakeses kristallisatsioonilise
rullteede rullidena, Si3N4 kulumiskindlate detailidena pumpades ja separaatorites söe- ja pabertööstuses, traaditõmbesilmadena jne. Keraamiliste materjalide mehaanilised omadused sõltuvad tunduvalt valmistamise protsessist. Keraamika on jäik, suure elastsusmooduliga ja seepärast tekivad kontaktpinnal suured lokaalsed pinged. Keraamika üheks eeliseks on suur kuumuskõvadus , mis säilub kõrgete temperatuurideni. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad oksiididest, karbiididest, nitriididest ja nende segust (vt.Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia III). 4.1.7. Kermiste baasil antifriktsioonmaterjalid Kermiseid kasutatakse antifriktsioonmaterjalina tänu oma suurele kulumiskindlusele. Näiteks, WC-Co kermiseid kasutatakse laialdaselt otsatihenditena kombinatsioonis kermis mööda kermist vi kermis mööda grafiiti. Ainsaks puuduseks sellisele hrdepaarile on kermiste krge hind. Kui aga hrdepaar töötab abrasiivses
annaabi.ee 
