m. Külvisenorm _ kg / ha = külvise _ väärtuse _ % puhtus(%) × idanevus(%) Külvise _ väärtus = 100 idanevate _ seemnete _ arv _ m 2 × 1000 _ s.m. × 100 Külvisenorm = idanevuse% × puhtuse% 8. Taliviljade karastumise faasid. Talvetingimusteks vastupidavaks muutuvad taimed sügisel nn. karastumisperioodil, mis jaotatakse 2 faasi. Esimene faas algab taimel siis kui õhtutemperatuur päeval on üle 5 C ja öösel langeb 0 C. Normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja minimaalse toitumise korral toimub intensiivne fotosüntees. Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud, karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10-12 külma. Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 C. Toimub vee
moodustamiseks läbima jaheda perioodi. Selle perioodi pikkuseks peab olema 30...65 päeva ja temperatuuriks 0...3°C. Kui niisugused tingimused puuduvad, ei hakka teraviljad kõrsuma, ega anna seetõttu ka saaki. Kevadkülvi korral jäävad nad aga kuni sügiseni võrsumisfaasi. 8.Taliteraviljade talvitumine: Talvekindlamad on 2...4 võrsega taimed, millesse on kogunenud piisavalt varuaineid. Talvetingimustele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. Eristatakse kahte perioodi: 1. I karastumisfaas toimub siis, kui õhutemperatuur on päeval üle 5°C, öösel langeb aga 0°C lähedale. Piisava valguse olemasolu tõttu on fotosüntees intensiivne, kuid jaheduse tõttu on kasvuprotsessid aeglased. Taimed koguvad siin varuaineid. Selles faasis taluvad taimed -10...- 12°C külma. Sobivate tingimuste korral läbitakse see faas 5...7 päevaga; 2. II karastumisfaas valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C.
Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2...4 võrsega teraviljataimed, millesse on kogunenud küllaldaselt varutoitaineid. Talvetingimustele vastupidavavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. See periood jaotatakse kaheks faasiks: Esimene faas taimel algab siis kui õhutemperatuur päeval on üle 5° C ja öösel langeb 0°C. Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma.Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 °C. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 20°C külma. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis.
rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvu aeg pikem kui rukil, valmib augusti keskel, pikapäevataim, vaja 14-17 tundi valgust. Enamsti isetolmlev taim. Talvekahjustused Vastupidavamad on 2-4 võrsega taimed, siis kui on piisvalt varutoitaineid, vastupidavus suureneb sügisel karastumisperioodil. Alustajaks päevapikkus. Soodustab sügisene ilmastik. Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel. Kahjustuse põhjumine: Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad
Nisu on aeglase kasvuga, seetõttu peab olema põld umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvuperiood on pikem kui rukkil, saab valmis 10...20 augustini. On pikapäeva taim, normaalseks arenguks on vaja 14-17 tundi valget aega. On isetolmlev taim. Rukkis on risttolmleja tuule abil. Teraviljade talve koristused. Vastupidavamad on 2..4 võrsega taimed, kus on piisavalt varu toitaineid. Talvele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel karastumisperioodil. Üheks karastusperioodiks taimedes on päevapikkus. Karastumist soodustab sügisene ilmastik. Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu lõpetanud ja hiljem soojade ilmadega hakkavad kasvama. Taimed võivad hukkuda külmumise, haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituse ja lumeseene kahjustuse tõttu. Külmatõttu tekivad taime rakuvahe ruumidesse jääkristallid
annaabi.ee 
