ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on internetiprotokolli (IP) lahutamatu osa ja kõik IP-d kasutavad seadmed peavad suutma tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi.
Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. Rakenduskiht Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. Ruuterid ja võrguühenduse lülitid ei jälgi andmete liiklust, et näha, mis sorti
) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
lisatakse baiti kaardi number tootja registris paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub · Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast
Pärast seda kui need on kätte saadud alustab transpordikiht TCP ühenduse loomist, mis toimub järgnevalt: 1)Kliendi poolne TCP saadab erilise TCP segmendi serverile - selles segmendis pole mingisuguseid rakenduskihi andmeid. SYN bit pannakse headeris üheks (sellepärast kutsutakse seda segmenti SYN segmendiks). Transpordikiht genereerib suvalise numbri järjekorranumbriks (sequence number) ja paneb selle headeri sequence number väljale. See segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2)Kui server saab datagrammi kätte, siis teeb server selle uuesti TCP SYN segmendiks ning töötleb selle headeri muutujaid ja saadab kliendile tagasi uue 'connection granted' segmendi SYN paneks uuesti 1-ks, acknowledgment väljale väärtus, milleks on järjekorranumber+1 ja server genereerib enda sequence numberi ja paneb selle sequence number väljale (SYNACK segment).
· Tihti odavam kui eraldi ühendus osakondade vahel · Internet on tänapäeval niikuinii olemas · Võrreldes eriliiniga puudub siin reeglina garanteeritud ribalaius · Tihti summaarselt lihtsam kui iga vajalikku teenust eraldi turvata Mitu taset: · Paljude kohtvõrkude kokku ühendamine · Üksikud (mobiilsed) kaugtöökohad väljaspool firma võrke · Extranet -- turvalised kanalid partneritega VPN loogiline skeem VPN tehnoloogiline külg · Üldine idee: krüpteeritakse paketid ära ja kapseldatakse saadud andmekogum mingisse (enamasti alumise kihi) paketti IP1, IP2 on sisevõrgu IP-d IP3, IP4 on avaliku võrgu IP-d · Näiteks IP-paketi kapseldamine teise IP-paketi või UDP paketi sisse · Alguses oli igal tegijal oma protokollistik - tänapäeval IPSec VPN: IPSec · IPSec -- algselt IPv6 lisavõimalus, kuid jõudis juurutamisse ka IPv4 ajal · Praeguse aja de facto formaat erinevate süsteemide vahel IP pakettide krüpteerimiseks
vanad või uued, sest järjekorra nr on samad. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kliendi rakenduskihi programm teatab transpordikihile, et ta tahab luua ühendust mingi teatud serveriga. Kui hosti nimi ja pordi nr on teada saadud, alustab transpordi kiht TCP ühenduse loomist. Ühenduse loomine: 1. Klient saadab segmendi SYN (SYN bitt pannakse päises üheks) millele pannakse transpordi kihi poolt suvaline järjekorra nr. see segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2. Server saab datagrammi kätte, teeb selle uuesti TCP SYN segmendiks. Server töötleb päise muutujaid ja saadab kliendile tagasi uue segmendi teatega „connection granted“. SYN saab uuesti suvalise järjekorra nr, ACK nr pannakse eelmine SYN nr +1 (42->43), ehk Server saadab kliendile SYNACK segmendi. 3. Kui klient saab segmendi kätte, töötleb ta samuti päise muutujaid ning saadab serverile uue segmendi,
annaabi.ee 
