Montessori kohaselt on terve ja arenenud laps töökas, vaikust armastav, füüsiliselt vastupidav, uudishimulik, tähelepanelik ja peenetundeline. Lärmakas, ükskõikne, tõuklev jne on loomulikust arenguteest kõrvale kaldunud laps. Täiskasvanu ülesanne ongi kohandada kasvukeskkond selliselt, et laps saaks muutuda tasakaalukaks inimeseks ja tunda rõõmu oma tegevusest ja selle tulemist. Õiges keskkonnas kaovad kapriissus, lärmakus ja tarbetu rahmeldamine 2,5 3 aastastel lastel iseenesest. Kõrvalekalded loomulikust arengust. Esineb Montessori järgi kolme tüüpi: 1. nn. ulakad lapsed kes on tahtejõulised ja tugevad, reageerivad ägedalt, kui ei saa oma energiat rakendada. Võivad seetõttu muutuda kadedaks ja agressiivseks, lõhkuda teiste mänge ja märatseda, on julmad loomade ja eakaaslaste vastu. 2. nn
o Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine · Valideerimine o Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile · Metoodi/metoodika karakteristikud: o Selektiivsus, spetsiifilisus o Tüpsuskarakteristikud: Täpsus, kordustäpsus, tõesus (õigsus), mõõtemääramatus, saagis o Avastamispiir, määramispiir o Lineaarsus, lineaarne ala, tundlikkus o Kapriissus/mittekapriissus o Kiirus, töömahukus o Vajalik proovi suurus
treenida. Liigutus, mis on aastatega täiskasvanule omaseks saanud, saab lapsele selgeks siis, kui seda talle aeglaselt ette näidatakse. *Täiskasvanu ülesanne on kujundada kasvukeskkond selliseks, et laps saaks sotsiaalses mõttes kõige tundlikumas eas, see on 2,5-3 aasta vanuses(kindlasti aga enne 4. eluaastat) muutuda tasakaalukaks, oma tegevusest rõõmu tundvaks inimeseks. Selles eas kaovad soovimatud iseloomujooned(kapriissus, lärmakus, tarbetu rahmeldamine) õiges kasvukeskkonnas iseseisvalt. Hiljemtuleb neist lahtisaamiseks kulutada palju aega ja vaeva. *Kõrvalekalded loomulikust arengust. Ulakad lapsed; "head lapsed"; säravad, võimekad lapsed; *Iseloomujooned, mida taunime täiskasvanud, saavad alguse varases lapseeas. *Psüühiline põgenemine fantaasiamaailma, mistõttu lapsel kaob side reaalse eluga. Täiskasvanu,
millistes sisalduse vahemikes on võimalik antud metoodika abil määrata. Olenevalt maatriksist võib sama analüüdi määramiseks olla vajalik erinevate metoodikate rakendamine, nt bensoehappe määramine limonaadis HPLC (high-performance liquid chromatography) on tehtav lihtsalt proovi lahjendades, bensoehappe määramiseks majoneesis on vajalik proovi keerukas ettevalmistamine. Meetodi/ metoodika karakteristikud: selektiivsus, täpsus, õigsus, avastamispiir, määramispiir, lineaarsus, kapriissus, kiirus, vajalik proovi suurus. Metoodika täpsuse all võib mõelda summaarset täpsust või kordustäpsust. Tõesus on metoodika omadus anda tõelisele väärtusele lähedasi tulemusi. Metoodika tõesust iseloomustab süstemaatiline viga. Kogu viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust veast. Kordustäpsust väljendatakse tihti standardhälbe kaudu. Referentsmaterjalid, laboritevahelised võrdlusmõõtmised. Tundlikkust väljendatakse tihti kalibreerimisgraafiku tõusu abil.
Asteno-neurootiline tüüp Asteno-neurootilise tüübi põhilised tunnused on kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine ja hüpohondrilised tendentsid. Väsimus annab end eriti tunda vaimse töö, samuti füüsilise ja emotsionaalse pinge tingimustes (näiteks võistlusolukorras). Ärrituvus ilmneb ootamatutes afektiivsetes pursetes, mis sama ootamatult asenduvad pisarate ja kahetsusega.Sageli ilmnevad neuropaatia tunnused juba lapsepõlves halb uni ja isupuudus, kapriissus, öised hirmud, kogelemine jms. Teistel juhtudel möödub lapsepõlv normaalselt ja alles noorukieas avalduvad tüüpilised jooned. Niisugused noorukid jälgivad hoolikalt oma tervislikku seisundit,kahtlustades tihti just südamehaigusi.Käitumishäired seda tüüpi noorukitele omased ei ole ja nad ei hulgu, ei tarvita alkoholi jms. Emantsipatsioonireaktsioon avaldub mõnikord vähemotiveeritud ärritussööstudena vanemate või kasvatajate aadressil
annaabi.ee 
