natsliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. Märtsis algas ulatuslik põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik soomepoisse Eestisse, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki oli poisse Eesti päästmiseks liiga vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib leida oma huvidele vastava kolmanda tee ja rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Ainus pääsetee Punaarmee eest põgenemiseks oli minek Läände. Tagasi loodeti tulla peale sõjalõppu. Eestlastel polnud isegi võimalik valida kelle poolel sõdida, kõik oli nende eest juba otsustatud. Kuulutati üldmobilisatsioonid mis hõlmas
Enamasti põgeneti Rootsi ja Saksamaale. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest., lootes sealt sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Üheks kõrvaliseks valikuks oli Soome armee. Kuid otsustati ka jääda kodumaale ja liituda metsavendadega. Need mehed kes põgenesid Soome armeesse, tulid enamik pärast Soome kapituleerimist Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehki soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liialt vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Eestlaste valik Teises maailmasõjas oli kesine, kuid siiski olemas.
koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni
koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni
vangi. SOOME ARMEE Mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, suundusid Soome, Erna luuregruppi. Ulatuslik põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsiooniks. Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200.jalaväerügement. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Peale Soome kapituleerimist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitte kutsel tagasi kodumaale, et kaitsta Eestit. Kuigi soomepoisse oli vähe, näidati, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Kapitulatsioon allaandmine Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine ERINEVUSED (NSVL-i) SARNASUSED ERINEVUSED (SAKSA)
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Mussolini tagandati võimult. Vastupanuliikumine: de Gaulle. 1944. aasta vältel jõuti välja Saksa piirile. Vaherahu sõlmisid: Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. 6. juuni 1944 alustatakse läänes teist rinnet. Augusti lõpus jõuti Pariisi vabastamiseni. Puhkes ülestõus saksa vägede vastu. Novembriks jõudsid liitlasväed Siegfried liinini. Teine suurem kohtumine toimus Jaltas. 1945 aasta veebruaris. Seal arutati Saksamaa lõplikku purustamist ja tingimusteta kapituleerimist. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks. Nähti ette natsismi hävitamine. Nähti ette ka seda, et Sm peab hüvitama sõjakahjud. Kolmandaks toonitati jällegi seda, et NSVL astub pärast Sm purustamist sõtta Jaapaniga. Arutati ka sõjajärgset maailmakorraldust. Pandi paika Poola riigipiirid. Poola riik nihkus läände. Rindejooned II maailmasõjas 1. Idarinne: Poolale peale tungimine Saksa vägede poolt. Sõda hiljem Venemaaga 2
Korrati mõtet selle kohta, et Eesti valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama asutav kogu ja seni jääb kõrgem võim maapäeva ja selle poolt loodud ajutise valitsuse kätte. · Just selles manifestis sätestati kaasaegsete põhiseaduste lahutamatuks osaks põhiseadused ja vabadused, vähemusrahvuse kultuurautonoomia, sõna-,trüki-,ühinemis-,streigivabadus. Selle järgnes Saksa okupatsioon, ei saanud jälle ole reaalset iseotsustamist. Alles pärast sakslaste kapituleerimist, kogunes ajutine valitsus veebruaris 1918 ja 12.nov moodustas maanõukogu meie jaoks teise ajutise valitsuse. Algas Vabadussõda. Selle ajal 1919 aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks asutava kogu valimised, selle oli vastu võtnud maanõukogu. Asutav kogu oli Eesti esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus, väga keerulistes tingmustel valitud. Esimene istung 23.aprill 1919. Peaülesandeks sai Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine
annaabi.ee 
