rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid vallutatud alasid kui mõttetuid saake, meie kaitsjaid aga nõrgestas katk, ning 1710. aastal alistsudi kõigile teistele lisaks ka Pärnu ja Tallinn. Tallinna kapituleerimisega aga sõjategevus Eesti lõppes, kirjutati alla Uusikaupunki rahule ning sellega liideti Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestile ei olnud need ajad kerged, sest kaotati palju inimesi ning Liivimaa alasid jaotati suurriikide poolt nii kuidas taheti, kuid siiski lõpetati sõjategevus üsnagi varakult , sest Põhjasõda ise kestis pärast rahulepingut veel kümmekond aastat, kuid võimuvõitlus vaibus ning hiljem ketestati taas Rootsi võim.
vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudra, lubades sissepiiratuid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljastpoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestis veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerimisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnud toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli sakslaste jõudne aga ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Briti vägede varustamine samal ajal paranes, see võimaldas
S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat
vallutada neid ei suutnud. 1941.a lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Jalta konverentsil 1945 kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 6.SÕDA VAIKSEL OOKEANIL Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerimisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme,mis heideti kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ja Jaapani vastupanu oli murtud. 02.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. 7.TEISE MS LÕPP Teine Maailmasõda lõppes ametlikult, kui 02.09.1945 allkirjastati Jaapani ja USA esindajate poolt Ameerika sõjalaeval Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti.
Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud üksused piirati sisse ja hävitati; Hitler nõudis Stalingradi vallutamist; Elbrusel heistai saksa sõjalipp; Stalingrad lahing 1942 oli enamik stalingradist sakslaste kontrolli all; 19.nov 142. alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. lahingud lõppesid sakslaste kapituleerimisega 2.veebruaril 1943. Saksalaste lüüasaamine Aafrikas Novembirs 1942 läksid briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes saksa Itaalia väed tuneesiasse; mais 1943 lahingud põhja-aafrikas lõppesid; Kurski kaar 5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi; Itaalia väljalangemine sõjast
See sai omakorda eelduseks eestikeelse kirjasõna levikule 17. sajandi lõpul. Põhjaeestikeelseid raamatuid hakati Riias trükkima 1690. aastail. Talurahvakoolide püsimist toetas Rootsi kirikuseaduse maksmapanek. Kindlasti ei tasu ära unustada ka Tartu Ülikooli avamist Rootsi suurvõimu sajandil 1632. aastal. Ülikoolis valmistatud Eesti ja Läti jaoks ette üsna palju pastoreid umbes 250. Ülikooli esimene tööperiood jäi paraku lühikeseks, lõppedes Vene-Rootsi sõjaga ning Tartu kapituleerimisega 1656. aastal. Rootsi võimu ajal sai Eesti Tartusse ka oma esimese trükikoja 1631. aastal. Seal valmis kokku umbes 1100 raamatut ja brosüüri, lisaks väiksemaid trükiseid. Tallinn sai trükikoja 1634. aastal. Eestikeelse ajakirjanduseni sel perioodil veel ei jõutud, kuid üldise kultuuriloolise olukorra kirjeldamisel on tähtis ka muukeelne. Kalendreid veel eesti keeles 17. sajandil ei ilmunud. Siisku
·1942 a. novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all ·Punaarmee oli lõpetamas ettevalmistusi suuremaks pealetungiks, mis suunati sakslaste tiibadel asuvate Rumeenia ja Ungari üksuste pihta ·Saksa luure informeeris Hitlerit vastase kavatsustest, ent Hitler ignoreeris hoiatusi ·19.11.1942 a. alustasid Nõukogude väed Stalingradist lõuna ja põhja suunast pealetungi ja piirasid sisse Saksa 6.armee. ·Lahingud lõppesid 2.02.1943 a. sakslaste kapituleerimisega ·Sakslased kaotasid 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat Saksamaa ja Itaalia purustamine Aafrikas El.Alameini all ·Rommel oli 1942 a. sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse Sakslaste jõud oli ammendunud ·Briti vägede varustamine paranes, mis võimaldas neil koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud ·1942 a. novembris läksid Briti väed El.Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa Itaalia väed piiramisrõngasse ·1943 a
Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700.a võitsid rootslased. Rootsi kuningas alahindas venelasi, kes suutsid end peagi koguda tehes mitmeid ümberkorraldusi. 1704.a piirati Narva ja Tartu ning samal aastal need ka langevad. 1709.a toimus Poltaava lahing, mille võitsid venelased. 1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804
annaabi.ee 
