Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu kommunistlikule ideoloogiale. Olid teatud tingimused kapitalistlikesse riikidesse reisimiseks: kodanik pidi olema abielus ja ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Nõukogude Liidu piires ja sotsialistlikesse välisriikidesse sõitmine oli tunduvalt lihtsam. Neid tuusikuid sai osta turismibüroo kaudu või jagasid töökoha järgsed ametiühingud.
kaubavahetus (müük, ost) materiaal-tehniline varustus (transportimine, säilitamine) turustus (info kogumine, edastamine, töötlemine) Turunduse areng kuni 1929.a oli suhteliselt aeglane, vaid vähestes firmades töötasid vastavad spetsialistid. Turunduse edasiminekut mõjutasid aga tõsiselt kolmekümnendad ülemaailmse majanduskriisi aastad. Nendel aastatel kirjutasid J.Robinson ja E.H Chamberlin esimesed kaalukamad turundusalased raamatud ning turundus hakkas levima teistessegi kapitalistlikesse maadesse, ehkki turunduse monopol püsis II maailmasõja lõpuni valdavalt Ameerikas. 1930. aastate ülemaailmse majanduskriisi ajal kandus turundustegevuse raskuspunkt reklaamitööle ja erinevate müügitehnikate väljatöötamisele. Lähtuti loosungist ¨Kui kaupmees paneb kauba riiulile, siis reklaam toob selle alla¨. Teoreetilise seisukohtade areng aeglustus. Kui enne 1918. a oli USA firmade juures avatud 6 turundusosakonda, siis aastatel 1923-1947 loodi neid
andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed. kultuuritööstus võimaldab integreerida töölisklassi kapitalistlikesse ühiskondadesse, kaotada ära nende revolutsiooniline potentsiaal, muutes nad tarbimisühiskonna subjektiks. Kultuuritöstus tootab kultuuritarbijaid, kes kohanduvad ühiskonna nõudmistele. > selle tõttu ei tekkinud Marxi eeldatud revolutsiooni. massimeedia mõjude mudel: ühiskond koosneb isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi
printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic, Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse "Stepihunt" raadiost tuleb Hyden k õlab võikalt) *1938 essee "Fetisi iseloomust muusikas ja kuulamise taandareng") * kaubakultus * kunsti muutumine kaubaks kunstiteos irdub tema loojast ning asetatakse kapitalistlikesse suhetesse *kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse *muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb *Marxi jaotus: vahetusv äärtus, seda mõõdab raha, ostumüügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks) *tarbimisv äärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine
2. "Kultuuritööstus" oli oluline kasutada, sest see tööstus kasutab oma printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic, Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse "Stepihunt" raadiost tuleb Hyden kõlab võikalt) 1938 essee "Fetisi iseloomust muusikas ja kuulamise taandareng") kaubakultus *kunsti muutumine kaubaks kunstiteos irdub tema loojast ning asetatakse kapitalistlikesse suhetesse *kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse *muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb *Marxi jaotus: vahetusväärtus,seda mõõdab raha, ostu-müügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks) *tarbimisväärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised
annaabi.ee 
