kvalifikatsioonile; · hariduspoliitikast põhjustatud töötus, mis esineb eriti akadeemiliste ametite puhul, millede ettevalmistusaeg on väga pikk (arstid, advokaadid, õpetajad ja teised), kusjuures vale hariduspoliitika tõttu koolitatakse spetsialiste, kelle järele puudub tööturul nõudlus; · demograafiline töötus, see on teatud rahvastikugruppide või sotsiaalsete rühmade keskmisest kõrgem tööpuudus (äsja kooli lõpetanud noored, naised, pensionieelikud, muulased); · kapitalipuudusest tingitud töötus, mis on eriti iseloomulik arengumaadele. Toodete ja teenuste kogunõudluse kasvuga ei kaasne mitte kodumaise tööhõive suurenemine, vaid suureneb sisseveetavate hüviste osakaal. Kui seejuures on probleemiks ka valuutapuudus, et osta välismaist toodangut, kasvab inflatsioon. Eriti keeruliseks muutub probleem, kui lisaks füüsilise kapitali nappusele (vähesed investeeringud) esineb ka inimkapitali (human capital) so
Tööpuuduse vormid: · Siirde- / loomulik tööpuudus(ühelt töökohalt teisele liikumine) · Ümberõppest tingitud tööpuudus · Sessoonne tööpuudus · Struktuurne tööpuudus( kui vähendatakse tootmist ja vallandatakse paljud) · Regionaalne(konkreetne piirkond kus ei leita tööd) · Demograafiline tööpuudus(teatud elanikkond) · Hariduspoliitikast tingitud tööpuudus(liiga palju koolitatud ühe eriala inimesi) · Kapitalipuudusest tingitud tööpuudus(arengumaades) · Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus · Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus) · Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt) Tööpuuduse negatiivsed tegurid: 14 · Pinged ühiskonnas · Kuritegevus · Agressiivsus · Apaatia(enesetapud) · Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid:
Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele Suureneb töötajate jõupingutus, "viilimist" on vähem Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele Töötajate tervis parem (arengumaades) · Tulemuseks töötus Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet (võimed, haridustase ja kvalifikatsioon) ja/või paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega · Alamliigid: Demograafiline Hariduspoliitikast tingitud Kapitalipuudusest tingitud Regionaalne Eesti tööturg siirdeperioodil · Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil Majanduse kiire ümberstruktureerimine Üldine hõive vähenemine · Palju mitteaktiivseid · Negatiivne migratsioonisaldo Varimajanduse areng · Tsükliline töötus muutus struktuurseks Eesti tööturu probleemid · Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest
The rest = Inactive Hõive = E / (E + U + I) Töötus = U / (E + U) Aktiivsus = (E+ U) / (E + U + I) Tööpuuduse liigid a) ,,Klassikaline" töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria · Lepingute teooria Mikroteooriad (1980ndatel) · Sees- ja väljasolijate teooria · Efektiivpalga teooria · Hüsteereesise teooria selgitab, miks mõnes riigis ongi kõrgem töötuse tase kui teises. Põhjendus on selles, et milline on traditsiooniliselt olnud töötuse tase, selline on see ka
tööjõu nõulusele. Hõlmab neid töötuid, kes töötasid n-ö vanades majandusharudes, kus vähendati tootmist või mis likvideeriti. Töötajad ei saa enam oma endiste teadmistega tööd. Tuleb ümber kvalifitseeruda või minna teistesse harudesse, kus töö nõudlus on kasvanud. 26 Alaliikideks on demograafiline töötus, hariduspoliitikast põhjustatud struktuurne töötus, kapitalipuudusest tulenev struktuurne tööjaotus ja regionaalne töötus. Sesoonne töötus tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes, harud kus nt suvl või sügisel on oluliselt aktiivsm majandustegevus kui teistel aastaaegadel. Regionaalne töötus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises piirkonnas oleks nõudmine nende järele suur. (struktuurse töötuse tunnus)