infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii ka pitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsi aalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada - kas
· tööt. peab olema vaimselt ja füüsil. võimel. korraldust täitma. 22 17. Ettevõttesisesed ja -välised huvigrupid, nende huvide vastuolulisus. E/v tegutsemiskeskk. isel., et e/v on oma tegevuses seotud mitmesug. gruppidega, kellest igaühel on ettevõttega seotud teatud huvid. Neid gruppe nim. e/v huvigruppideks. E/v huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja org-d, kes on e/v-ga otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud: kapitaliomanikud, mänedzerid, töövõtjad, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühisk. Suures plaanis jaot. huvigrupid: e/v sisesteks ja välisteks. I. E/v sisesed huvigrupid: 1) Omanikud: sissetulek/kasum, invest. kapitali säilit. ja kasvat.; 2) Tegevjuhtkond: iseseisv. ja otsustusauton., võim, mõju, prestiiz, oma ideede ja võimete realis.; 3) Töötajad: sissetulek, sots. kindlustatus, oma võimete realis., in.vah. suhtlem., staatus, tunnustus, prestiiz. II. E/v välised huvigrupid:
majanduskasvule. Soovitasid kasutada majanduskasvu soodustavaid instrumente (nt transporditaristu arendamine). Eesmärk oli siiski valitseja rikkuse suurendamine. Klassikute järgi peaksid kõik avaliku sektori tegevused olema suunatud majanduse arengu ja heaolu kasvu toetamisele. Individualiseeritavaid avalikke teenuseid peaks maksustama vastavalt sellele, kui palju iga kodanik neist individuaalselt kasu saab. Ricardo arvas, et makse peaksid maksma vaid maa- ja kapitaliomanikud, sest palgatöölised ei suuda mingit maksukoormust kanda ja lõppkokkuvõttes kanditaks see endiselt maaomanikele ja kapitalistidele. Avaliku sektori rahandus näeb kulutuste poolel põhilisi riigivõimu ülesandeid nagu riigikaitse, õiguskorra ja avaliku korra tagamine ning avaliku taristu arendamine. Sissetulekute poolel nähakse makse, mis on võimalikult turumajanduslikud (mida rohkem kasu saad, seda rohkem maksad).
annaabi.ee 
