täielik jäigastumine. (Härmä 2007: 171). 3.2. Hingamishäired Hingamisteede põletus on tõsine riskitegur ning tihtipeale lisab patsiendile surmaohtu. See võib tekitada hingamisteede sügavaid kahjustusi. (Härmä 2007: 171). Hingamisteid kahjustab otsene kokkupuude leegiga, kuuma õhuga, auruga või põlevate toksiliste ainetega (Užegov 2006: 345). 3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria. Märkimisväärne on naatriumi ja kaaliumi kadu põletuspinnalt, mis jätkub kuni paranemiseni. Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel
(seedetrakti limaskest) - COX2 tsüklooksügenaas 2, vahendab põletiku indutseerivate prostaglandiinide sünteesi, põletiku korral hulk suureneb - Ainult COX2 inhibeerivate NSAID-dega saab ära hoida homöostaasi tagavate prostaglandiinide sünteesi pärssimise. · Põletiku ja valu mediaatorid: Histamiin kapillaaride lainemine, permeaabluse suurenemine; Serotoniin kapillaride permeaabluse suurenemine; Bradükiniin, leukotreenid tõstavad väikeste veenide permeaablust, tekivad turse ja valu; Prostaglandiinid veresoonte laienemine, permeaabluse suurenemine, bronhikonstriktsioon · NSAID-de toimemehhanism - Pärssivad prostaglandiinide (olulisemate põletikumediaatorite) sünteesi tsüklooksügenaasi tasemel - Võivad mõjutada ka teisi põletikumediaatoreid - Pärssivad neutrofiilide aktiivsust
(Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis väljendub alveoolide seinade elastsuse kadusmises, nende destruktsioonis ja distaalse kopsu õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed. Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija -1-antitrüpsiini puudulikkus
VERERÕHK Vedelikd liiguvad alati suure rõhu alt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast( minutmahust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaridesse. Seda regullerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: - Vere mahust - Vere viskoossusest - Südame minutimahust ning - Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaride takistusest Kõik faktorid, mis suurendavad süame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perideersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhul langusele. SÜDAMETÖÖ JA VERERÕHU REGULATSIOON Neuraalne Humoraalne - Hormoonid - Teised veres lahustunud ained NEURAALNE KONTROLL ·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele.
katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel. · Kapillaride kahjustusel suureneb filtratsioon ja kudedesse läheb rohkelt vedelikku, soolasid, albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon. Globuliinid adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale, vähendavad nende pinnalaengut ja soodustavad agregatsiooni teket · Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist
annaabi.ee 
