stepis). Liigub soojemalt külmemasse ossa d) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi- mulla osakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mulla õhus leiduvast veeaurust. Pole taimedele omastav e) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi- e. Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber… f) Vaba vesi- kapilaarjõudude mõjul mullas liikuv kapilaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi 34. Toetuva kapillaarvee tõus. … tõuseb kapilaarjõudude mõjul põhjaveest ülesse ja on taimede poolt kergesti omastatav 35. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust adsorbeerida, alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures( muld kuiv) Maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust
11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides. Mulla veerezhiim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast. Mulla niiskusrezhiim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks). 12
elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi pärineb enamasti sademetest ning võtab osa nii kivimite murenemisest kui ka elusorganismide elutegevusest. Vesi esineb mullas veeauruna ja seotud veena, kuuludes mineraalide ja huumuse koostisse. Need veeliigid on taimedele raskesti omastatavad või omastamatud. Mullas esineb veel vaba vett - mulda tunginud sademete vesi (nõrguv gravitatsioon vesi) ja kapilaarvesi, mis liigub mulla peentes poorides ja on taimedele hõlpsasti omastatav. Mulla oluliseks omaduseks on veemahutatavus, mille all mõistetakse mulla võimet mahutada ja endas kinni pidada vett ning mis sõltub suuresti mulla lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest Mullaelustik (5%) on mitmekesine. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja0,, osaleb huumuse moodustamises. Siin elutsevad mitmed mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed jt.), lagundavad mulda
Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus) Sademevesi (nõrga survega või survevaba) Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones) Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine) Pritsmevesi, paiskvesi Kondensvesi Udu Kapilaarvesi Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud) Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud) Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus,
III)* Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides. Mulla veereziim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast. Mulla niiskusreziim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks). 11
annaabi.ee 
