.U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks
pindpinevustegur, näitab a)kui suure jõuga tõmbab vedeliku pind 1m pikkust joont b)kui palju energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp. suureneda ei saa, hakkavad kokku surumisel veelduma. 50-70% on normaalne õhuniiskus. Paljudes kohtades tuleb täpselt jälgida õhuniiskuse suurust. S saab suurendada a)veeauru lisamisega b)temp. alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega
sees kuumutades. Reaktiivid: Na2S2O3 - Naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5-8mm läbimööduga klaastorust tõmmata kaks 50 mm pikkust ja 1-2 mm laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks. Kapillaari üks ots kinni sulatada. Kapillaari täitmiseks koputada kapillaari kinni sulatamata otsa uhmris hästi purustatud naatriumtiosulfaadis. Seejärel tuleb kapilaaris olev naatriumtiosulfaat põrutada kapillaari põhja, lastes seda 30cm pikkuses klaastoru 6 korda kukkuda (vajadusel rohkem). Kapillaar kinnitada termomeetri külge (lahtine ots üleval) ning asetada keeduklaasi nii, et vesi ei ulatus kõrgemale poolest kapillaarist, kuna vesi ei tohiks olla kõrgemal poolest kapillaarist (vesi EI TOHI pääseda kapillaari sisse). Keeduklaasi kuumutada ja märkida temperatuur, mil on märgata aine kristallide sulamist
See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter  kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki (vt foto) ja kapilaari sururud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes:
komposiitmaterjalide kvaliteedi kasvuga ning amalgaamtäidiste mitteesteetilise välimusega, kasutatakse tänapäeval amalgaamtäidiseid väga harva. Osad arstid soovitavad ka vanad amalgaamtäidised välja vahetada, kuid ühtset seisukohta selles pole. 6 Termomeetrites/kraadiklaasides: Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter  kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki ja kapilaari surutud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. 7 Baromeetrites:
pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega *
mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m 3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult
annaabi.ee 
