ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus
Rikas Burgundia riik koondas kunstnikke ja muusikuid sõdadest vaevatud Prantsusmaalt, saksamaalt, Inglismaalt ja Itaaliast. Kultuur saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Kujunes renessansiajastu kõrgkultuuri ideaal. 15, sajandi lõpul Burgundia nõrgenes ja kõrgkultuur "pudenes" mööda Euroopat laiali, kõige enam Itaaliasse, aga ka Prantsusmaale. Kuna Inglise ülikutel oli palju residentse Prantsusmaal, mängis sealsetes kapellides palju inglise muusikuid. Omakorda mõjutasid nad tugevalt prantsuse muusikuid ja selles sulamis tekkis mitmehäälne muusika, mida varem Euroopas ei kasutatud. Inglased rikastavad ka oluliselt Prantsuse kirikumuusikat, eriti missas. Kuna nooditrükikunst oli saanud ulatusliku leviku, levis ilmalik muusika ka õukondades trükistena. Trükiti ka lihtsamaid rahvalikku laadi laule. Tekkis uus zanr nn. viimistletuim ja lihtsaim polüfoonia vorm kaanon, mis kujunes ka ülikute
ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline
rikkustest läks Prantsusmaale ning teine jäi Saksa- Rooma keisri Maximilian I valitseda ning sel moel laiendas oluliselt oma võimu Euroopas Habsburgide dünastia. 15. sajandi lõpul rändasid Madalmaade muusikud paljudesse Euroopa maadesse, esmalt Prantsusmaale. Kui prantslased haarasid 1500. aasta paiku ikka rohkem võimu Itaalias, jõudis Madalmaades koolitatud muusikuid palju ka sinna. Nad tahtsid tooni 16. sajandi Itaalia kapellides ning neid tegutses palju ka Habsburgide dünastia õukondades Saksa-Rooma riigis, Austrias ja Hispaanias. Nii levis Madalmaades tekkinud stiil kogu Lääne- Euroopas ja seda viljeldi 17. sajandi alguseni. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Madalmaade koolkond 15.- 16. sajandil kujunes flaami päritolu heliloojate loomingus uudne muusikastiil, mis sai valitsevaks kogu Lääne- Euroopas. Sealt sai alguse ka
(Tõnurist 1996: 50). Tõnurist märgib ka, et eriti palju uuendusi tõid külamuusikasse Esimese maailmasõja järgsed aastad. Laialt levis uus pill akordion, tuntuks said havai kitarr ja bandžo – kõik need lülitati külakapellidesse. Uute tantsude (tango, foks) levikuga laienes tunduvalt ka külakapellide repertuaar (Tõnurist 1996: 82). Kuna selleks ajaks oli tekkinud arvukalt puhkpilliorkestreid, kasutati küla- kapellides tihtilugu sealt pärit pille (trompet, klarnet, trumm), millest tulenevalt kujunes nende kapellide koosseis üsna kirjuks. Tõnurist kirjutab: “Külapillimeeste ansamblitesse ehk küla- kapellidesse ühendati kõik olemasolevad muusikariistad ja esialgu võib näida, et mingisugust süsteemi polnudki” (Tõnurist 1996: 72). Tegelikult ei olnud asi nii lihtne. Külakapelli üles- anne oli eelkõige tantsumuusika tegemine pulmades, küla pidudel, talgutel. Seega teenindas
annaabi.ee 
