6B-ga. Pehme pliiatsiga joonistamisel peab aga tähele panema, et joonistust ei hõõrutaks käega laiali. Joonistusel kasutasin Evolution 665 HB 2 harilikku 7 Värvipliiats Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest (tavaliselt tselluloosi derivaatidest) ja mineraalsetest täiteainetest, näiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist. Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja kvaliteedist. Mida suurem on pigmentide osakaal, seda kõrgem on südamiku kvaliteet ja seda paremini hakkab pliiats paberi külge. Pärast segamist pressitakse segu matriitsi abil välja ning südamikud lõigatakse parajateks tükkideks. Erinevalt grafiitsüdamikest värvipliiatsisüdamikke ei põletata, vaid kuivatatakse kuivatusahjus. Et pliiats paremini
Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100…300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5…10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda- kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel, trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks. Keraamilised põrandad on head sest: -on veekindlad -kulumiskindlad, kergelt pestavad
1) Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadi peamine külg enamasti sile, põrandal libeduse vältimiseks võib olla ka reljeefne. Plaadi alumine külg alati reljeefne, parema nakke tagamiseks plaatimisseguga. Keraamilised plaadid võivad olla nii glasuuritud kui glasuurimata ja väga erinevates suurustes. Põrandaplaatide paksus on 5-10mm. Välitingimustes kasutatakse täismass- ehk läbimassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab nende külmakindluse. Neid kasutatakse välitingimustes nii põranda- kui seinapindadel. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puuduseks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus(ei summuta müra).
Lubjakivid lahustuvad suurel määral. Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed, need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid lagunevad hüdrolüüsi tulemusena ja vastavalt laguproduktile, mis tekib, eristatakse talgistumist, serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste
21.Keraamilised plaadid-põranda-, seina-ja mosaiikplaadid Põrandaplaadid- vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga ning alumine pool reljeefse pinnaga, et paremini nakkuks. Üldjuhul on plaadid kollase, punase, pruuni või valge värvusega, kuid glasuurides on võimalik anda väga erinevaid värve. Välis tingimustes kasutatakse täismassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast. Täismassplaadi veeimavus on alla 0,05% mis tagab külmakindluse. Seinaplaadid- tehakse üldjuhul valgest savist vahel harva ka tavalisest savist. Esikülg on tavaliselt sile, tagumine reljeefne, et tagada parem nakkumine. Valgest savist plaatide paksus on 3-5mm ning tavalisest savist tehtud plaatide paksus on 5-7mm. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergesti pestav ega vaja viimistlust. Mosaiikplaat- on väga väiksed, serva pikkusega 20-50mm
plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda- kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel, trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust
annaabi.ee 
