cm3 destilleeritud vett, 3)3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4) 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katse 2 4 katseklaaside paari, millest igast paarist ühes on 4 cm3 väävelhappelahust ning teises 4 cm3 Na2S2O3 lahust. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Märkisin mõlema katse puhul üles kõik ajad, mille stopperiga mõõtsin lahuste kokku valamiset kuni lahuse hägustumiseni ning kantsin vastavatesse tabelitesse ning arvutasin reaktsiooni kiirused ja joonistasin tulemuste põhjal graafikud. Katse 1 Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg T min Reaktsioonikiir e paar maht cm3 cm3 suhteline us v=1/T min-1 konsentratsio on
See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga Töö käik: Kuiva katseklaasi kantsin 1g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga oliivõli. Kuumutasin segu põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis meenutas veidi kõrbelõhna, see täheldas, et proov sisaldas lipiide. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil
Viisin kaalutise uhmrisse, lisasin selle pestud liiva ning alustasin peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud kuiv pulbriline mass. Alustatasin ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile ning alustasin ekstrakti kogumist mõõtsilindrisse. Seda operatsiooni kordasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. Lõpuks määrasin ekstrakti kogumahu. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspekterit mõõtsin nähtava valguse lainepikkustel 350-650 nm. Nullisin heptaaniga ning mõõtsin oma ekstrakti neeldumisspektrit. Spektrofotomeetri ekraanile tuli
paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi selleks, et uurida antud proove, kas on tegu lipiididega või mitte. Ühesse panin 1g proovi nr 1, teise 1g proovi nr.2 ja mõlemasse lisasin 0,5 g atsetooni. Loksutasin hoolikalt ning jätsin umbes 5 minutit seista, et tahke materjal settiks. Kui sademe kohal tekkis selge lahuse kiht, kantsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastsin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ja märkasin, et paberil 1. prooviga on rasvaplekk, mis suurendab tema läbipaistvust. Saan järjeldada, et lipiide sisaldas 1. proov 1.3.2 Emulsioonitest Emulsiooniks nimetatakse kahest mittesegunevatest vedelikust koosnevat süsteemi. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks.
· Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine. · Filrimiseks võtsin 25ml mõõtsilinder,lehter ja filterpaber. · Seejärel alustasin ekstraktsiooni,selleks lisasin uhmris olevate peenestatud massile väikeste koguste(5-10ml) kaupa ekstrahenti. · Materjali segasin uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile. Seda operatriooni korratasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. · Lõpuks määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht. (V=9 ml) Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Spekter mõõtsin lainepikkuste vahemikus 350-650 nm,kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (Petrooleeter). · Spektrofotomeetri ekraanile joonistus uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori
reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Katseklaasi alumine pool jahutasin jaavee vannil. B. Mikroskoobi alusklaasile kantsin erinevate tärkliste (maistärklis ja kartulitärklis). Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Kasutasin suurust 15 x 8. Joonistasin üles erinevate tärkliseliikide terade kuju ja võrdlesin omavahel nende suurust. Töö tulemus A. Lisades joodilahust tärkliselahusesse lahuse muutus värvus siniseks. Pärast keetmist värvus kadus, sest joodikompleks lagunes temperatuuri mõjul. Parast
annaabi.ee 
