esimesed kolm last olid olnud tüdrukud, Andres soovis aga kohapärijat, kuid kaotas Krõõda. " Poiss võttis hinge! " Seda mõistis Andres kahjuks liiga hilja. Kas selle suure ja ränga töö järel tuli armastus? Ei tulnud, kaotusvalu oli Andrese töö tulemus. Kuna Mari oli olnud tüdrukuks juba enne Krõõda surma ja viimane soovis Marit enda laste emaks, kui ta peaks surema, siis saigi Marist nagu Vargamäe perenaise asemik. Nüüd oli tema see, kes jooksis maja ja aida vahet, kantseldas lapsi ning tegi süüa. Mari elamine majas oli nii iseenesestmõistetav, et Andresel tekkisid tema vastu vastu tunded. Andres soovis Marit endale naiseks, kuigi Maril olid suured süümepiinad Jussi surma pärast, oli ta ju Mari laste isa. Kui Mari Andresest rasedaks jäi, tuli neil abielluda. Mitte kordagi ei rääkinud Mari oma tunnetest Andrese vastu, kuigi nad abiellusid ja said lapsi. Võib- olla tundis Mari suurt kohustust Krõõda ees, kelle soov oli, et Mari kasvataks ta lapsi.
üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas. Abielu teisel aastal sündis neil pole Juku. Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida. Samal kevadel ehitas Juss oma perele lehmalauda. Peres käis ta ainult ajutiselt abiks, sest tal oli nüüd oma majapidamine. Peagi sai Mari ka teise lapse, seekord tütre, Kata. Kui Krõõt suri ja Mari peremehe juures tema ja enda lapsi kantseldas, muutus Juss nukraks ja üksildaseks. Juss piinas, et tema naine talle tähelepanu ei pööra ja peremehega kirikus käis. Mari kirikus käik ajas Jussi endast välja, ta nõudis kohe, et naine sauna tuleks. Mari suutis siis veel Jussi rahustada ja ütles et tuleb homme. Kahjuks Juss nii kaua oodata ei suutnud. Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi
nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre Eesti reisist: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida Lennart Meri, kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas." Uno Laht: "Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje." 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus olles seega ainuke kirjanik, kes on sellise sammu astunud. "Monsieur le Secrétaire. Olen kindlaist allikaist teada saanud, et mul on head väljavaated saada Teie preemiat
Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa. Neil oli tädi Liine, kes neid hoidis ja kantseldas. Talvel olid nad kogu aeg õues. Neile kõigile tehti suusad millega nad sõitsid. Kelkudega tassiti lund metsa. Liinet nad kartsid, sest ta teadis, kuidas majas korda hoida. Aga tädi Liine oli neile kõige kallim inimene. Isa oli hea ja ta ei riielnud nendega kunagi ega löönud. Kui nad midagi valesti tegid, siis isa kutsus nad enda juurde ja rääkis mis võib juhtuda, kui nad sõna ei kuula. Ema ja isa ei riielnud ka omavahel. Ema lahendas nende tülid vaikselt ja isa ei saanudgi
pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre'i Eestis-käiku: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida Lennart Meri, kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas." Uno Laht: "Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje." Nobeli auhind 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus. 5 "Monsieur le Secrétaire
Tavaliselt oli sokul lõua otsas taku- või linahabe, vahel ka lihtsalt kaseviht; sabaks pandi kaseviht. Vahel kasutati ka ajutisemat materjali nagu õlest sarvi jm. Pea ja saba võisid olla ka looga otstesse kinnitatud sel juhul võeti look jalge vahele. Üldiselt arendati maskeerimise juures fantaasiat ja täiendati kostüümi kõigiti küll kella, küll koti, küll kepiga. Tihti oli sokuga kaasas karjus, kes teda kantseldas, sest sokk puksis pererahvast, kiusas tüdrukuid ning pritsis sabaga vett. Ühtlasi kogus karjus ande. Kihnu saarel kutsuti sokku tönk ja ta liikus ringi enamasti üksinda. Töngi pea oli teinekord keerukam: liikuvad puust lõuad, plagisevad mokad, puupulkadest hambad, punased silmad. Jõulutönk hirmutas lapsi, talle pakuti õlut. Tönk kuulus ka Kihnu pulmade juurde. Töngitegemiseks, nii nagu mujal sokutegemiseks, nimetatakse igasugust maskeeritult ringi käimist.
Mehel on külas tolvani kuulsus.Niisugune naine kes saab ise kõigega hakkama. Aadi- Liisu ja Taavi poeg 10-aastane.Väga memmekas laps.Poeb ema tiiva alla. Koolis ei saa hästi hakkama.Taavi nagu ei näinudki seda last,ütles tema kohta "poiss".Liisu aga see vastu hoidis. Sessi-Kristiine tütar(tegelik isa Taavi),alguses sõprus,hiljem armastus Juuliuse vastu.Väga ilusa lauluhäälega,nõrk matemaatikas(Juulius aitas teda),oma pere vanim laps-kantseldas nooremaid ja oli jutskui Kristiine parem käsi.Iseloomult vaikne,tagasihoidlik,töökas, Jaaguõue Prits- meremees,ilmus koju üle pika aja,suured plaanid tulevikuks.Läks ahnuse tõttu merele,hoolimata teiste hoiatustest ja uppus. Luisi-Juuliuse noorem õde, kes oli sattunud joodikust peremehe juurde ning põgenes sealt ära,nii sattus ka Luisi Taavi juurde elama,Luisi oli samuti töökas tüdruk, kuid ta oli väga kergesti haavatav ja nuttis palju.
annaabi.ee 
