24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade. 30) Reness. Omane horisontaalsusepüüe levis ka teistesse Euroopa riikidesse. 31) Prantsusmaa hoidis sakraalehitiste puhul kaua kinni gootikast. 32)Madalmaades ja Saksas piirdti peamiselt ornamentide kasutusele võtuga.
3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks,miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Suur osa egiptuse ehitistest on seotud surnute kultusega. Esiletõstmist väärib asjaolu, et egiptlased olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Ajastu ehitismälestisi: Giza püramiidid 3.at eKr Amoni tempel Luxoris 2.at eKr Amoni tempel Karnakis 2.at eKr Abu-Simbel kaljutempel 2.at eKr3 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk.
Kunstkäsitöö (metallnõude kaunistamine sissekraabitud joonistustega), mustad reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid. Põletavad savi, raiuvad kivi, valavad pronksi, transpordivad pronksi - ,,Romulus ja Remulus", emahunt toidab kahte väikest hüljatud poisslast. 11. Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka iseseisvuse ja immitatsioonikunst. Vanemad mälestised on mõjutatud etruskideehituskunstist. Materjaliks on kantkivi ja sarnaneb süsteemilt kreeka ehituskunstiga, sest kasutab sammast konstruktiivse elemendina. Kantkivitehnika asemel hakati tarvitama lubiehitust. Võlvimistehnika suurenev rakendamine. Võlvehitus Rooma ehituskunstis suurim iseärasus. Võlvimisvormidest lihtsaim on sislindervõlv, vabam ja iseseisvam on ristvõlv tekib siis kui ruutja ruumi kohale asetatakse kaks teineteisest täisnurkselt läbi tungivat silindervõlvi osa. Võlvide lõikumise kohal
Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski. Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette olid paigutatud vaarao hiigelkujud
Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka iseseisvuse ja imitatsioonikunst. Vanemad mälestised on mõjutatud etruskide ehituskunstist, hilisemad mõjutused Kreekast. Omapäraseim ja iseseisvam ehituskunst, tähelepanuväärsed saavutused veel portrees ja ajaloolises reljeefis. ROOMA ARHITEKTUUR A.SÜSTEEM Materjal ja tehnika: Materjaliks on kantkivi vanimal arhitektuuril ja sarnaneb süsteemilt kreeka ehituskunstiga, sest kasutab sammast konstruktiivse elemendina. Kantkivitehnika asemel hakati tarvitama lubiehitust – omandas omapärasema ilme. -> Võlvimistehnika suurenev rakendamine. Võlvid: Võlvehitus Rooma ehituskunstis suurim iseärasus. Võlvimisvormidest lihtsaim on silindervõlv (sellise poolsilindri kujul ehitatud
liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks 64 Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. 16.sajandil hakatakse ehituses kasutama ka kantkivi. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat. Alates 16.sajandist kasutatakse siseruumide kaunistamisel rikkalikult ka skulptuurset dekoori, eelistatuimateks motiivideks kujunevad lõvipead, akantuselehed, puuviljavanikud, materjaliks valge, hiljem toneeritud kips või stukk. Renessansiajastul pöörati tähelepanu ka linnaehitusele, eelkõige taotleti regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, püüti luua üksteisega harmooniliselt seonduvaid fassaade.
annaabi.ee 
