Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat p...
allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROSSO- grupp soliste võistleb suurema orkestriga. 5. PRELÜÜD JA FUUGA- sissejuhatav osa fuugale / Polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. 6. BACHI LOOMINGU OMAPÄRA-põhijoon oli tõsidus.Oli oma looming suur filosoof,eluprobleemide üle arutaja. Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides. · Puudub barokkile omane toretsemine ja sära. · Ülekaalus vaimulik looming. · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele. · Viljeles kõiki omaaegseid zanre (v.a ooper) · Säilinud ~1000 teost. 7. BACHI LOOMING- 1)Klaveriteoste tsüklid (48 perlüüdi ja fuugat ) , 2)6 concerto grossot 3)kantaadid ~200 4) 5 passiooni 5) 6 oratooriumi 6)Missad 7)Orkestrisüidid 8)Koori-ja soololaulud 8
4. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 5. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: · Tõsidus Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) · Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides · Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule · Ülekaalus vaimulik looming · Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! · Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: · Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal
3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: Tõsidus Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 6. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat
osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. Prelüüd - muusikalise teose sissejuhatus/eelmäng, Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: Tõsidus – Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid žanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal
,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul. Kantaatides, ooperites ja oratooriumites on süzeearendus nende kanda. Kantaat algselt lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett BC saatel. 17. sajandi II poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel.
Matteuse, Markuse ja Johannese passioonid, Magnificat, üle 200 kantaadi, umbes 170 koraali eelmängu orelile, tohutu hulk klahvpille ja kammermuusikat jm. Bachi muusikas ei olnud välist vahet "vaimuliku" ja "ilmaliku" vahel. Mitmed aariad "Jõuluoratooriumis" on loodud varem ilmalikele tekstidele, ülevõtmisel on tegu ainult teksti vahetusega. Instrumentaalkantaatide sissejuhatustes kasutas Bach valmis "ilmalikku" muusikat. Duetid kantaatides nr 21 ja 140 on tolle aja ooperimuusika stiilis. Taolisi näiteied võib tuua veelgi. Säärast ühtlust pidas loomulikuks ka üks Bachi kantaatide tekstimeistreid Elmenhorst, kes ütles: "Cantata ei näe välja teisiti kui tükk operat retsitatiivide ja aariaga". Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse luterluse pooldaja . Ta kantaadid ja passioonid on aga tugeva pietistliku värvinguga. 7 7
annaabi.ee 
