3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog.
Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik Kaanon Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon (külastus) mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides ordureeglitest kinnipidamist Preester (kr. k. presbyter vanem) tegi kristlaste hingehoiutööd. Oli õigus pühitseda armulauda, jagada
Sellest on tulnudpiiskopikiriku nimetus katedraal Aja joolsul tõusid piiskoppide etteotsa peapiiskopid Maale kogudusekirikute rajamine kaasnes ristiusustamisega Esimesed neist ehitati 5. saj Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalate astmete vaimulikke , kes olid kantud selle linna vimulikkonna nimekirja kaanonisse Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi) Piiskopi ülesandeks oli : preestrite ametissepühitsemine ristitute konfirmeerimine kiriklike toimetuste juures kasutava õli pühitsemine altarite pühitsemine kirikute ja kabelite sisseõnnistamine
Henrique Meresõitja Portugali prints, kes oli üheks maadeavastuste initsiaatoriks. Asustas maailma esimese meresõidukooli. Vasco da Cama maadeavastaja, kes 1498 jõudis välja Indiasse Fernando Diaz maadeavastaja Kolumbus 1492 jõudis Hispaania lipu all Ameerikasse, kokku tegi neli retke Magalhaes 1519-21 ümbermaailmareis Vespucci 1499-1502 sõitis pikki Ameerika rannikut Katedraal toomkirik, piiskopikirik Kanoonik madalamad vaimulikud Toomkapiitel kanoonikute kogu, reeglina oli neid 12 Sinod tähtsamate vaimulike kokkutulek Visitatsioon külastamine, ,,kiriku katsumine", kontroll vaimulike töö üle Sakrament rituaalne toiming, millega antakse edasi Jumala armu Transsupstantsioon Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks Simoonia kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest Nepotism - onupojapoliitika Investituuritüli õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe
enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel. Traditsiooniliselt peetud 1229 või 1239. Frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres ning Lihulas (seda ei ole suudetud tõestada). Seejuures vaid Tartu konvent oli alguse saanud juba 13. saj, Rakvere ja Viljandi oma pärinevad alles 15. saj, Tartu rajamise aeg ka päris kindel ei ole. Selleks ajaks oli frantsisklaste ordu jagunenud konventide ja observantide tiivaks. Liivimaal ei olnud ühtegi kanoonikute kolleegiumit, nii suures linnas oli ainult ainult dominiiklaste konvent, puudus frantsisklaste oma. Pärnus ei olnud ühtegi kloostrit - kloostrite võrk oli tglt ootamatult hõre, seotud majandusliku kandevõimega, aga vb ka poliitiliste probleemidega, mis ilmutasid end Pirita kloostri rajamisel 15. sajandil - birgitiinide ordu, nende eripäraseks see, et komplekti kuulusid nii nunnade kui preestrite kovendid. Tallinna lähedase Priti rajamise juures
aevastavad. Leegis ja lärmis kiviunest ärganud koletiste seas oli üks, kes kõndis ja keda alt mõnikord nähti lõkke taustal vilkuvat nagu nahlkhiirt põleva küünla ümber. Kahtlemata pidi see kummaline tuletorn kaugel Bicetre'i küngastel äratama puuraiujaid, kes ehmatasid, nähes oma nõmmedel Jumalaema kiriku tornide hiiglavarju tantsivat. Hulgused tundsid suurt hirmu ja olid üsna vait. Kuuldi ainult kloostrisse suletud kanoonikute hädakisa, kes olid paanikas nagu hobused põlevas tallis, akende kiiret avamist ja veel kiiremat sulgemist, segadust ja rabelemist elamutes ja Linna Haigemajas, tuule ulumist leegis, surijate viimast rögisemist ja tinavihma pidevat pladisemist vastu tänavakive. Vahepeal olid hulguste peamehed taandunud Gonde-laurier' maja trepile, kus nad aru pidasid. Mustlaste hertsog istus kivipostil ja vaatas ebauskliku hirmuga üles fantastilise lõkke poole, mis paarisaja jala kõrgusel lõõmas
annaabi.ee 
