2. astme kuritegu. Prokuratuuri ettepanekul kohtumäärusega või kui ilma vangistuse alammäärata, siis prokuratuur ise. Kui isik jätab kontrollnõuded täitmata, ÜKT tegemata, rahasumma maksmata jne, siis ei ole võimalik. - Lepitusmenetlus – teise astme kuriteo puhul, avalikku menetlushuvi ei ole, kannatanu on nõus. Erandid: inimkaubandus, ebaseaduslikud katsed, vägistamine ja seksuaalne väärkohtlemine, laip, alla 14-aastane kannatanu, riik kannatanuna. Eelduseks edukas lepitusmenetlus ja kannatanu nõusolek. Saab alustada prokuratuuri taotluse ja kohtu määrusega, vangistuse alammäärata koosseisudes prokuratuuri määrusega. Toimub eraldi lepitaja juures lepitusseaduse kohaselt. Kahtlustatav/süüdistatav ja kannatanu peavad olema nõus. - Süüdistusakt ja kohtusse minek – toimik tuleb süstematiseerida ja prokuratuuri saata. Prokuratuur saadab tagasi ja nüuab täiendamist, täiendab ise, eemaldab materjale ja
Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. 6. Vastastamine ja ärtundmiseks esitamine
Kahju hüvitamise nõuded ja kohustused lähevad üle õigusjärglastele. 33. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus? Esimesel etapil kontrollima õv eeldusi § 1045 lg 1 p 1-8 + § 1046-1049. Teine tasand õv välistavad asjaolud, kus hinnatakse ega juhuslikult ei esine mingisugust lg 2 esinevaid asjaolusid ja õv ei esine. Hageja kannatanuna peab tõendama õigusvastasuse. Kostja peab tõendama õv välistavad asjaolud. 34. Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule (kannatanu) kahju arvates ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava asjaolu tõttu ning eksimusele aitas kaasa kannatanu tegevus? Kahju tekitaja arvab ekslikult, et tal on õigus kannatanule kahju tekitada õv välistava asjaolu tõttu
võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Kohus toonitas: ,,Aule ja heale nimele tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist."(RKKKm 15.03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1- 103-13, p-d 11-16) ...tagades kannatanuna käsitletavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tuleb samaaegselt vältimatult arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kui kõnealuse kaebeõiguse realiseerimise tulem kujutab endast samaaegselt ka teise isiku - kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega
Rida autoreid, tuginedes kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule ja materiaalõiguse normidele, kinnitasid, et kuriteo ohvriks saab olla ainult füüsiline isik, kellele on kuriteoga tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju (ohvri kitsas, niinimetatud operatsionaalne määratlus). 11 Kuriteo ohvrit määratletakse samuti kui mistahes isikut (sotsiaalset gruppi, instituuti, kooslust), kellele on teise isiku poolt tekitatud kahju või vigastusi, kes tunnetab end kannatanuna, teatab sellest avalikult, ja järelikult tal on õigus abile riiklike, ühiskondlike või erateenistuste poolt. 12 9 . (2008). . [http://pravo.eup.ru/Documents/2003-10- 06/79B2.asp]. 3. Märts 2009 a. 10 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 11 . . . (1975). . : , lk 8. 12 Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention
annaabi.ee 
