Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kannani" - 7 õppematerjali

Antiikaja mõisted
2
doc

Antiikaja mõisted

pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon ­ filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano ­ terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand ­ müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades ­ allmaailm , surnute riik 9. ambroosia ­ surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - ..lõi savist inimese ja pettis ohverdamisel sellega Zeusi. Karistuseks jättis peajumal inimesed ilma tulest. Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid. Ta aheldati Kaukasusse kalju külge ja kotkas nokkis päeval ta maksa, mis öösel asemele kasvas 11

Eesti keel → Eesti keel
33 allalaadimist
Koeratõugude leksikon
11
doc

Koeratõugude leksikon

Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu põski. Nad on ümarate tippudega ja kaetud lühikese karvaga. Hambad on tal valged ja tugevad. Ta saba on mõõgakujuline, jämeda tüvega, otsa poole peenenev ja ulatub kannani. Läti hagijas Ka läti hagijas on alla keskmist kasvu. Tema luustik on tugev ja hästi arenenud, mitte kore. Ta pea on kuiv, kiilutaoline, mõõdukalt laia ajukoljuga. Lühikese karvaga kaetud ovaalsed kõrvad on keskmise pikkusega ja liibuvad vastu põski. Silmad on tal tumepruunid või pruunid, keskmise suurusega ja ümaravõitu. Hambad on tal suured, tugevad ja valged. Koer kannab saba kas sorgus või ülalpool seljajoont. Vene hagijas Vene hagijas on üks vanemaid jahikoeratõuge

Loodus → Loodusõpetus
14 allalaadimist
laevade ehituse kordamisküsimused
25
docx

laevade ehituse kordamisküsimused

kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna

Ehitus → Laevade ehitus
21 allalaadimist
Koeratõud
31
doc

Koeratõud

asetseva laudjani ilma mingi nähtava katkemiseta. Selg on tugev, kindel ja lihaseline. Nimme on lai, tugeva ehitusega ja hea lihastikuga. Laudjas peab olema pikk ja veidi kaldu (umbes 23 kraadi horisontaaljoonest) ja ilma katkemiseta ülajoonelt sabale üle minema. Rind peab olema mdukalt lai, alarind vimalikult pikk ja hästi arenenud. Rinna sügavus peab olema 45 kuni 48% turja krgusest. Roided peavad olema mdukalt vlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind. Saba ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. Ärritudes ja liikudes on ta rohkem tstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu. Esijalad on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja lavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja lavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
Esiajalugu ja selle periodiseering
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne. Alguse sai see u 2500 eKr, selle päritolu ja leviku kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Kultuuri leviku lähteala ei ole suudetud kindlaks teha, ilmselt sai see alguse kusagil Reini ja Dnepri vahel. Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega. Esemetest olid ühisjooneks kivist venekujulised kirved, millest paljudel oli esiküljel terast kannani pikuti sisselihvitud soon või kaks paralleelset soont nende vahele jääva harjaga. Need jäljendavad kivis kahe poolega vormis valatud vask või pronkskirve õmblust. Sellest tulenevalt arvatakse, et kivist venekirveste eeskujuks olid lõunapoolsete alade metallkirved. Nöörkeraamika kõige iseloomulikum nõutüüp oli lameda põhjaga S-kujulise profiiliga väike anum. Peamise ilustuse moodustas sellel ümber kaelaosa kulgevad horisontaalsed nöörijäljed ja

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Väikelaste kõnd on sageli kiirem võrreldes täiskasvanute kõnniga, kuna jalad püüavad säilitada keharaskuskeset üle tasakaalukeskuse. Vanemaealistel vastupidi, aeglasem kõnnikiirus võimaldab suuremat kontrolli tasakaalu üle. Peamised kõnnidistantsi komponendid nagu kõnni- ja sammupikkus sarnanevad samuti väikelastel ja vanemaealistel. Kõnni pikkus on distants jala kontaktist (sageli kannast) sama jala kontaktini (nt. parema jala kannast parema jala kannani). Sammupikkus on ühe jala kanna kontakt teise jala kanna kontaktini (nt. parema jala kannast vasaku jala kannani). Peamine tugipunkt (base of support)- kaugus ühe jala mediaalsest malleolusest teise jala mediaalse malleooluseni, on kõnnidistantsi komponent, mis muutub vanuse kasvades. Seni kuni tasakaal hakkab arenema, on väikelaste peamine tugipunkt väga lai. Täiskasvanul kõnni tugipunkt väheneb, kuni vanemas eas koos tasakaalu häiretega taas laieneb.

Meditsiin → Füsioterapeut
56 allalaadimist
Alaselja vaevused-referaat
28
pdf

Alaselja vaevused (referaat)

Pärast seda pole enam ravi järele vajadust tundnud". Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 21 5. IDA-MEDITSIIN RAVIB SELJAVALU 1. Refleksoloogia e. tsooniteraapia Jalataldadel asuvad selgroo refleksipunktid kummagi talla siseserval, kulgedes suure varba alt peaaegu kannani. Seda joont sõrmedega töödeldes saab leida üles iga valuliku punkti ja seda siis masseerida. Joone ülemine ots varba lähedal on ekvivalentne selgrooga õlgade tasandil. Kui esinevad seljavaevused, näiteks lumbaago, tuleb töödelda lisaks veel aju- ja endokriinsüsteemi punkte. Et keha lihastik on skeleti suhtes toetav ja vastassuunas mõjuv süsteem, luues kõik liikumised, milleks keha on võimeline, on ka lihased seljavaludega tegelemisel tähtsad.

Meditsiin → Meditsiin
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun