Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu
Näiteks joostes ei saa me järsku pidurdada. Kõik kehad on inertsed. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu
Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. • Massi mõõtmine • Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. • Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. • Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2
Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. Reemo Voltri · Massi mõõtmine · Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. · Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. · Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Reemo Voltri Nimetus Väärtus
Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada ja seda suurem on selle keha ja mingi teise keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud. Massi ühikuks on 1 kilogramm (kg), mis on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. Kilogrammi oli algul määratud 1 dm 3 ( 1 liiter ) puhta vee massiga temperatuuril 4°C, mis erineb natukene praeguse etaloni massist. Praktikas kasutatakse massi määramise viisiks keha kaalumist kangkaalude, st. võrreldame vaadeldava keha massi kaaluvihi massiga. Mõningaid masse ( kg ): elektron 10 30 ühe tähe trükivärv 10 9 Maa 6×10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 Päike 2×10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4×10 8 Kehad mõjutavad üksteist alati vastastikku. Kui kehale mõjub mingi jõud, peab
jalajälje ruumala pehmes pinnases, nn lehmajalg. 10 Ruumala ühikuid nagu ka pindala ühikuid pole seostatud inimkeha mõõtmetega. See on ka arusaadav, sest see oleks küllalt tülikas (eriti pindala korral). Massi mõõtmine Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2500 a. e.m.a. Egiptusest. Egiptuse püramiidides on seintel kujutatud kaaludega inimesi. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20. saj. II poolel. Elektrilistes kaaludes tuleb muuta raskusjõud sellega võrdeliseks elektriliseks signaaliks. Selleks võib olla metalli takistuse sõltuvus talle avaldatavast rõhust või
annaabi.ee 
