lõppevad suhte algusega, mis vangi vabanedes reaalelus ei lõppe alati hästi, sest paljud pole harjunud tööd tegema, teiste kulul elama, harjunud vägivallaga ning otsivad endast nõrgemaid, kasutades ära veenmisoskust. Selle loo kangelane nägi ühe kaasvangi teguviisi läbi ja hoiatas seda naisterahvast tuleneva ohu eest. Palus naisel eemale hoida sellest mehest, naine sai soki, kirjutas talle, et tahab oma abistajat näha, ühe korra käis ära ja armus oma kangelasse. Vangi ema hakkas rääkima pereloomisest, et noored armunud arvasid, et proovivad pikajalise suhte ära. Tüdruku vanemad olid suhteliselt ettevaatlikud, kuid ei olnud vastu. Peale esimest koosveedatud ööd vanglas pikaajalisel kohtumisel jäi naine lapseootele. Kolme kuu pärast nad vanglas abiellusid. Kahjuks 6dal kuul rasedus katkes, see oli vägagi traumeeriv mõlemile, valu on siiani alles. Kokku saavad nad kord kuus, pikaajalisel
Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
Moirad- vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Esimene ketrab elulõnga, teine määrab selle pikkuse ja kolmas lõikab lõnga läbi.Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Ariadne lõng- Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus
põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha. Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral poeg vanemas eas sinna tuua
annaabi.ee 
