Lõuendil on kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ning püüavad sellele meeleheitlikult märku anda. -Maali autoriks on Théodore Géricault “Horatiuse vanne” -on Jacques-Louis Davidi maal -kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest. -Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat ja annavad eeskuju oma tunnete vaos hoidmiseks. -Teos kutsub üles kangelaslikkusele kodumaa kaitsmisele ja võtab hästi kokku revolutsiooni nõudeid maalikunstile Tänan kuulamast!
Erasistratos keelitas vana kuningat andma oma noor naine pojale, kes seejärel paraneski. · "Horaatiuse vanne" 1784 "Horatiuste vanne" kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile. Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikale ja annavad eeskuju oma tunnete vaoshoidmiseks. Teose puhul on suurepäraselt tabatud õige ajalooline riietus ja olustik. Teos kutsub üles kangelaslikkusele kodumaa kaitsmisele ja võtab hästi kokku revolutsiooni nõudeid maalikunstile, kuigi ilmus peaaegu viis aastat enne revolutsiooni. Teos pälvis tohutu publikumenu ja muutis Davidi hetkega kuulsaks. Isegi paavst soovis maali näha. õli lõuendil · "Marat' surm" 1793 Teos on üks tuntumaid Suurt Prantsuse Revolutsiooni kujutavatest maalidest. 1790ndate alguses oli Jacques-Louis David innukas jakobiin ja mälestas Marat' tapmist siiralt leinava teosega. Õli lõuend
kust see 1945. aastal kaduma läks. Arvatakse, et see Caravaggio maal on II maailmasõja ajal hävinenud. Altarimaali "Püha Matteuse inspiratsiooni" teises variandis puudub esimese töö ausus ja siirus: pildil on Matteus, hallipäine, pisut jõetu vanake, kes on häbelikult oma jalad mantliga katnud. Õhus hõljudes jagab ingel õpetussõnu. Püha Matteuse ähmis pilk räägib suuremast nõutusest kui esimesel altarimaalil. "Püha Matteuse martüüriumis" puudub igasugune kangelaslikkusele viitav joon. Matteus, kiilaspäine habemik, lamab jõuetult põrandal. Hirtacus on haaranud raugal käest ja valmistub teda mõõgaga läbi torkama. On jäänud veel üksainus kohutav vaikuse hetk. Keegi meestest on tõstnud hirmunult käed - kümme sõrme - , mis on justkui alateadlik meeldetuletus kümnest käsust. Teine mees on vajutanud kõik oma sõrmed kiviplaadile - külmadele käsulaudadele. Tapatöö tunnistajate seas on
“ 8)mõtiskleb, mida tähendab olla inimene; sellega jõuab mõtteni: „Inimene on üksinda vaid siis, kui ta kannab endaga kaasas egoismi ja on ükskõikne.“ 9)pöörab tähelepanu ka sõjale–EI; 10)lahkab probleemi, kuidas käitub inimene surma palge ees. „Läkitus pantvangile“ – pühendatud sõbrale, kes sattus fašistide kätte vangi. „Lahingulendur“ – keskendub lendurite kangelaslikkusele. Kõlama jäävad ideed: 1)ainus, mis saab inimkonda päästa on humanism; 2)inimese ja tema väärtuste eest tuleb võidelda; 3)inimene peab kujunema vabaduses. „Tsitadell“ – loomingu kõige keerukam, filosoofilisem teos. Raamat võtab kokku Exupéry maailmanägemuse. Ta püüab jõuda järelduseni, arusaamiseni, mis inimest innustab, kahjustab. Põhineb Exupéry isiklikel muljetel, eelkõige Liibüa kõrbes toimunud lennuõnnetuse kogemustel.
tähendab eelkõige vastutada." 8)mõtiskleb, mida tähendab olla inimene; sellega jõuab mõtteni: ,,Inimene on üksinda vaid siis, kui ta kannab endaga kaasas egoismi ja on ükskõikne." 9)pöörab tähelepanu ka sõjaleEI; 10)lahkab probleemi, kuidas käitub inimene surma palge ees. ,,Läkitus pantvangile" pühendatud sõbrale, kes sattus fasistide kätte vangi. ,,Lahingulendur" keskendub lendurite kangelaslikkusele. Kõlama jäävad ideed: 1)ainus, mis saab inimkonda päästa on humanism; 2)inimese ja tema väärtuste eest tuleb võidelda; 3)inimene peab kujunema vabaduses. ,,Tsitadell" loomingu kõige keerukam, filosoofilisem teos. Raamat võtab kokku Exupéry maailmanägemuse. Ta püüab jõuda järelduseni, arusaamiseni, mis inimest innustab, kahjustab. Põhineb Exupéry isiklikel muljetel, eelkõige Liibüa kõrbes toimunud lennuõnnetuse kogemustel
Ainsaks kättemaksuks selle eest oli Maailmasõda kõikide tema tulemustega. Sellised Saksa rahvuse meeleolud kuid need olid enne sõda peaaegu üldised pidid näima seletamatute mõistatus-tena neile, kes ei osanud olukorda sügavamalt analüüsida. Kujutas ju just nimelt Saksamaa enesest suurepärast näidet riigist, mis tekkis puhtalt poliitiliste faktorite jõul. Saksamaa põhituumik Preisimaa tekkis tänu tema poegade imelisele kangelaslikkusele ja üldsegi mitte tänu finantsoperatsioonidele või kaubanduslikele tehingutele. Saksa impeeriumi tekkimine ise oli imeliseks autasuks sõjalise vapruse ja tugeva poliitilise juhtimise eest. Küsitakse, 78 kuidas võis ometi juhtuda, et nimelt saksa rahvas lubas oma poliitilistel instinktidel haigestuda, sest siin pole asi mitte üksiku-tes lahutatud ilmingutes, vaid just nimelt milleski üldises. Sootulukesed
annaabi.ee 
