ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust tohutu menu, mida ennem poldud Veneetsias nähtud. Rahvusooper ,,Estonia'' lavalaudadel on Verdi tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997
Julm ja ähvardav, piitsa andev ning naist tänavale kerjama ajav abikaasa on siiski Ahmatova loodud müüt, mitte reaalse elu tegelane. Ometi on kangelanna ja luuletaja minas palju ühist, Ahmatova värssidest leiame tõepoolest autobiograafilisi seiku: lahkumine Gumiljovist, igatsus poja järele, armumised jne. Kuid need pole protokollid, vaid pildid läbi imelise fantaasiaprisma. Ahmatova justkui fotografeeriks oma kangelannat seetõttu pole ta pildil üksi, vaid koos kõigega, mis teda ümbritseb. Tunnetest ei räägita, neid peab lugeja ise aimama, kui ta märkab vihjeid, mis luuletaja pildile on "unustanud". Jäädvustatud hetked tunduvad kiretud ja halastamatud, must-valged, kuid ehmatamapanevalt sügavad. Ahmatovat huvitas kangelanna ketkedel, kui on "hinge kukkunud viimane kivine sõna", karikas on täis saanud, "tema" on lõplikult läinud
Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei usaldanud Villut, sest ta jõi ning oli teise mehe tapmise pärast vangis istunud, samuti sai nende esimene poeg surma, kes pidi talu endale saama ja samuti oli Villu ka vigane. Kõrboja Rein hoidis kõige enam kinni varast, samuti oli ta unistaja
väljapääsuta näivas argihalluses ja masenduses vastupidamiseks jõudu annab. Üheks Mats Traadi kõrgmeisterlikumaks teoseks on saanud 1974.a. ilmunud karakternovelli ja jutustuse piirimaile jääv “Kohvioad”, mis on jutustatud eaka maanaise vaatepunktist. Süvenemine vanainimeselikku mõtte- ja tundemaailma ning vananemise tragikoomikasse on ülimalt täpne ja põhjalik, mis teebki sellest ühe autori tähtsaima ja erilisema teose. Samuti on “Kohviubade” kangelannat peetud Traadi universaalseimaks inimtüübiks ja karakteriloomingu tipuks. Teoses on palju tragikoomikat ja halenaljakat, mis samuti on väljas Traadi tavaloomingu piiridest. Mats Traadi teosest teosesse paindlikumaks ja nüansseeritumaks muutuv inimesenägemine avaldub karakteerselt ka jutustuses “Türgi oad”, mis ilmus 1977.a. ühiste kaante vahel “Irdinimese” ümbertöötatud uustrükiga. Mõlema juures on huvitavaks avastuseks kirjaniku uus,
sajandi üheks silmapaistvaimaks inimeseks, sest praegusel ajal, mil raha ja materiaalne heaolu on tähtsaim, on temasuguseid vähe, kui üldsegi on. Ta ei hoolinud rahast, ta on ja jääb maailma rahu sümboliks oma suure südame ning tegudega. Ta tõi tundeid meie julma ning hoolimatusse maailma ning tuletas inimestele meelde, kui oluline on austus, abivalmidus ning ligimesearmastus. See näitab, et ka lihtinimene on võimeline muutma maailma paremaks paigaks. Ma näen temas kangelannat. Tänu talle on kindlustunde ja lootuse kaotanud inimesed taas tuleviku leidnud. Tema erakordne populaarsus ei mõjutanud ei tema lihtsust ega teovõimet. Ema Teresa on rohkem kui üksnes eeskuju ta on armastuse sümbol. Lisa: Ema Teresa kiri President Bushile ja Saddam Husseinile 54 A, A. J. C. Bose Road
annaabi.ee 
