USA ja Kanada 1955 loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine
1955. loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957.
takistus kulutab ära õõtsumise energia. Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel. Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist, kolvis ning kolvivarrest. Kolvivars on liikumatult kinnitatud amordisaatori kaane külge, ,mis omakorda on õhendatud raami kanduriga. Varre küljes on kolb, milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp. Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter. Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik
Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks
korral. Väändevõnkesummuti on tavaliselt paigaldatud auto siduriketta ja rummu vahele. Võnkesummutusvedrud 3 asetsevad siduriketta rummu 2 pesades. Joonis 21:Väändevõnkesummuti töötamine. A. Väändevõnkesummuti normaalasend. B. Tööasend. 1. veetav ketas 2. veetava ketta rumm 3.vedru. Mehaanilisse siduri võimendisse kuulub servovedru 1 (Joonis 22). See on ühelt poolt, ühenduses liikumatu kanduriga ja teiselt poolt siduripedaali hoovaga 2. Siduripedaali hoob 2 pöördub sõrmel. Tema haru on ühenduses servovedru 1 liikuva poolega. Joonis 22:Servovedru töö. A. geomeetriline telg. 1.servovedru. 2.siduripedaal. 17
kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites (näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust; 11) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või põhjale. N2, N2G, N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama; 12) M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake; 13) M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres E-reegli nr 36 või E- reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on
annaabi.ee 
