amortiseerimine 23. Hüppeliigesed, liikumisvõimalused 1) Ülemine hüppeliiges: plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub pöia tõstmine (selgmine painutus – dorsaalflektsioon, seis kandadel) ja langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja,
Pöid: 5 pöialuud Varbad: 14 varbalüli, suurvarbal 2, ülejäänutel 3 48. 51. Ülemine hüppeliiges Alumine Kanna Pöia varbalülide hüppeliiges pöialiigesed liigesed Liigenduvad Sääreluu ja pindluuu Kontsluu Kanna distaalse rea Pöialuud ja luud alumised otsad, kandluuliiges ja luud ja pöialuu proksimaalsete kontsluuplokk kontsluu- põhimikud varbalülide kandluu lodiluu põhimike vahel liiges Liigese pinnad Lamedad Liigese tüüp Plokkliiges Ratas&keraliiges Amfiartroos Keraliiges
27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus! • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Ülemine ja alumine hüppeliiges töötavad üheaegselt! • Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges. • Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. 5
Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed
49) Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. 50) Alumine hüppeliiges 9 Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. 51)Kanna-pöialiigesed
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos 17 aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna.
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos 17 aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse
annaabi.ee 
