2000. aastal kandideeris Obama USA Kongressi esindjatekotta, kuid kaotas eelvalimistel endisele Mustade Pantrite rühmituse liikmele Bobby Rushile. 2004. aasta 27. juulil esines Barack Obama tähtsa sõnavõtuga demokraatide üleriiklikul kongressil Bostonis. 2004. aasta novembris võitis ta koha USA Kongressi senatis. 5 Presidendi kampaania 2007. aasta 10. veebruaril kuulutas Obama välja oma kanditatuuri Ameerika Ühendriikide presidendiks Old State Capitol ehitise ees Springfieldis, Illinoisis. Koha valik oli sümboolne kuna seal pidas 1858. aastal oma kuulsa kõne Abraham Lincoln. Läbi kampaania tähtsustas Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetika kasvavat iseseisvust ja üleüldise tervishoiu tagamist. 2008. aasta 4. novembril võitis Obama presidendivalimised. Temast saab esimene afroameeriklasest USA president. 20. jaanuaril, 2009. aastal asub ta ametisse 44
Ta saadab selle põhjendatult.tagasi ning kui Riigikogu on ikkagi nõus,tuleb presidendil see väljakuulutada või saata riigikohtusse. Kui mõni kanditaat saab riigikogus väh.68 poolthäält,on president valitud,kui ükski kanditaat häälteenamust ei saa,mood.Riigikogu liikmetest ja kõikide omavalitsuste esindajatest valimiskogu,kes hääletab 2 enim hääli saanud kandidaadi vahel PRESIDENTpeab olema sünnijärgne Eesti kodanik, peab olema väh.40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget. PÕHILISED ÜLESANDED esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon,demomobili. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEIpresidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne. RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936
-Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule -Kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada -Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sundsuses Valimiste funktsioonid -Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator -Kodanike harimine Vabade valimiste põhimõtted -Üldine valimisõigus *Kodakondsuspiirang *Vanusepiirang -Vaba konkurents *Hääletamine *Kanditatuuri ülesseadmine -Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania
Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane · Tema kanditatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 21 Riigikogu liiget. Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest. Kui ei õnnestu saada nii palju hääli kui vaja, siis läheb asi valimiskogu kätte, kus on u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki
valuutavahetus jne. Valisin välja enda arust neli kõige enam kõneainet pakkuvat teemat, mis on samuti kõige suurema mõjuga meie ühiskonnale. Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."
valimisõigus,alalistel elanikel ka,kodakondsus pole oluline.parlamendivaliml kodakondsuse nõue,ka välismaal elav kodanik võib hääletada. EEs volikokku kandideerida 18,riigikokku,europarlam21,president30 valimistel vaba konkurentsvabadus kandid,häälet oma isiklike veendumuste järgi,kartmata survet v tagakiusamist.valimiste päeval keelatud reklaam,valijate hirmut,meelitam. Kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil,kodanik võib ka iseenda kanditatuuri esitada.konkurentsi loob 45 tugevat erakonda+hulk pisiparteisid. Valimised on võrdsedtähtis kanditeeritavatele anda võimalikult võrdsed tingimd oma vaadete propageerimks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raharohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära.Igal valijal 1 hääl Majoritaarne valimissüstmajoritaarne e enamusvalimiste süstkõige vanem,moodust ühemandrilised valimisringkonnad
missugune isiklik. Kõiki neid raskusi kasutasid ära Tiberuse vaenlased. Nad lasksid liikvele kuulujutu, Tiberius Gracchus taotleb kuningavõimu. Teda süüdistati samuti selles, et ta on solvanud rahvatribuun Octaviuse puutumatut isikut. Kuid Tiberius ei alistunud, vaid läks kavatsetud küsimuse lahendamisel mehiselt lõpuni. Reformi teostamiseks oli Tiberiusel vajalik võim ka järgnevaks aastaks. Seepärast esitas ta oma kanditatuuri rahvatribuuni kohale ka järgnevaks, 132 a. Rooma seadused keelasid ühte ja sama isikut kaheks aastaks järgemööda valimast. Nobiilid otsustasid seda kasutada. Varahommikul kogunes rahvas platsile, kus pidid toimuma valimised. Kui algas koosolek, püüdsid aristokraadid segada hääletamist. Kuid Tiberius andis oma poolehoidjaile kokkulepitud märku ja need, haarates relviks, mis kätte puutus, ajasid nobiilid minema. Selsamal ajal toimus senati istung
Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. 2. Mõisted: perestroika, glasnost (lk 100) perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast. glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel. 3. Mis muutus Gorbatsovi ajal NSV Liidu välis- ja sisepoliitikas
annaabi.ee 
